Lugupeetud hr. Kivisaar
Juba aastaid on Teile usaldatud
Tallinnas toimuvate Eesti GP etappide korraldamine. Neid on aastas 3
tükki ja eks ikka on olnud häid ja halvemaid päevi selle ürituse
populaarsuses ja läbiviimises ning siis finantsiliselt ots-otsaga
kokku tulemises. Siiski on tegemist meie (harrastus)mängijate ja
üldse Eesti sulgpalli võistluskaruselli tähtsaima
turniiriseeriaga, mille põhieesmärk on populariseerida sulgpalli,
elavdada sulgpallielu ja mängijatel panna ennast proovile erinevates
liigades. Loomulikult oleks tore ja ka mõistlik selle pealt veidi
teenida, sest keegi pole öelnud, et korraldamine on lihtne töö.
Kõike seda öeldes tunnistan, et pettusin – ja mitte esimest
korda – Teie osades otsustes, mis puudutasid eelkõige auhindu.
Selleks, et paremini pilti välja tuua,
teeksin umbkaudse ja enam-vähem adekvaatse tulude/kulude numbrite
väljatoomise seoses Täiskasvanute GP1 läbiviimisega. Eks Teie
teate neid numbreid täpsemini ja võite vabalt mulle vastu vaielda,
kui ma millegagi eksin, sest tunnistan, et mu matemaatika oli
keskkoolis nõrk „4“ ja integraale ma ei oska võtta. Kuid annan
hetkel endast parima.
Tulud:
Osalejaid kokku: 110
Keskmine osavõtumaks : 20 eurot, mis ei sisalda palle!
110*20=2200 eurot
Kulud:
Saaliüür: (Kunagi oli terve päev
Viimsis 500, aga ehk omanikuvahetusega on lood veidi kallimaks
läinud) 700 eurot
Kohtunikud: puki, laua ja
punktikohtunike tasud, 420 eurot
Auhinnad: 14 erinevat distsipliini, 2
auhinnalist kohta, keskmine auhinnaraha distsipliini kohta 80 eurot –
14*80=1120 eurot
Litsentsimaks 110*1,6 + mängijad, kes ei kuulu klubisse 20*1,6 umbes 200 eurot
Litsentsimaks 110*1,6 + mängijad, kes ei kuulu klubisse 20*1,6 umbes 200 eurot
Kasum: Tulud-kulud – 2200- (700+420+1120+200)= -240 eurot
Osavõtjatele toreda laupäeva ajaviite ja emotsiooni pakkumine: hindamatu!
Osavõtjatele toreda laupäeva ajaviite ja emotsiooni pakkumine: hindamatu!
Tuleb välja, et kahjum isegi. See pole ju seda vaeva väärt, eks? Aga lisan ühe väga olulise fakti. Te pole viimased
aastad kunagi jaganud mängijatele auhinnaks sularaha, vaid enda poe
Yonexi kinkekaarte. Teie ütlete selle peale, et sularaha eest peab
makse maksma ning nii saaksid mängijad veel vähem preemiat.
Kurioosne on veel see, et nende kinkekaartidega ei saa teie poes
näiteks keelestamise eest maksta. Kusjuures kaotavad nad suhteliselt kiiresti kehtivuse (6 kuud läheb kähku, kui oled Tartust pärit ja Tallinna asja pole. Mõni näiteks kogub, et osta midagi suurt. ) ning tean näiteid, kus Te ei ole mängijatele vastu tulnud, kuna paar kuud on tähtajast üle läinud. Peab mitte meeldima, ütlen
tagasihoidlikult. Ja mida teevad need mängijad, kes ei saa/tohi
Yonexi brändiga mängida? Pealegi kokkuvõttes saate Te väga hea
diili, müüte oma asju, head mängijad teevad tasuta reklaami ja
kõik toimib.
Järgmisena tahaksin veel välja tuua
ühe täieliku ämbri Teie poolt. Nimelt oleks loogiline, et mida
kõrgemas/paremas liigas sa mängid, seda raskem on ja seda suurema prääniku sa peaksid oma raske vaeva eest saama. See kõlab
loogiliselt, motiveerib kindlasti nooremaid/nõrgemaid ennast
arendama ja kõrgemale liigatasemes tõusma. Aga mis juhtus
laupäeval? A-liiga segapaaris, kus osales 6 paari (osavõtumaks 10
eurot) said raskelt saavutatud võidu eest Mängel/Ainen 20 euro väärtuses Yonexi kinkekaarte ja Kasela/Margus 10 euro eest mängija kohta.
B-liiga segapaaris osales 8 paari (osavõtumaks 10 eurot) võitsid
Luts/Kaljurand ning nad said ise valida ilusa Yonex särgi, mille
hinnasilt näitas 34/39 eurot. Aga mõistan, see oli ju eelmise aasta
mudel.
Kindlasti on kuskil aegunud GP sarja
juhendis kirjas, kui palju on korraldajal võimalik kõigutada
auhinnaraha, sõltuvalt sellest palju paare on või mitu kõrgelt
asetatud paari kohal on. Aga ma järgmine kord võtan C liigast
harrastaja ja räägin ka ennast B liigasse ning ütlen imelikult
vaatajatele: „Auhinnakütid-kütid!“.Või: "AC/WC". Veel meenub üks lugu mõned
aastad tagasi, kus naispaari A-liigas üllatasid vanad kalad
Laansoo/Saluste noori andekaid Kuuba/Rüütlit ja võitsid 3 paari
konkurentsis esikoha ning said auhinnaks 10 eurose Yonex kinkekaardi.
Ma ei eeldagi, et peaks saama sadu eurosid, aga see on juba
mõnitamine. Parem juba siis medal ja kook, aga tean, juhendis on nii
kirjas.
Me unustame ühe tähtsaima tingimuse
sulgpallivõistluse korraldamises – mängija on klient ja klient on
kuningas. Kokkuvõttes me tahame, et mängijad saaksid hea kogemuse
ja tunde ning tuleksid ikka ja jälle tagasi halli seda suurepärast
mängu mängima. Kuid Saluste ja Laansoo mõtlevad, et on meil seda
vaja? Pigem lähme kinno või teatrisse selle raha eest.
Loomulikult auhind ei ole tähtsaim
asi, aga arvan, et see on ikka oluline ja seda saaks palju paremini
lahendada. Veel pakun välja, et võistluse ajal võiksid toimuda erinevad loosimised ja muud lõbusad mängud/võistlused. Näiteks
servitäpsuses või vasaku käega pikkuse löömises. Preemiaks veidi
nänni või hoopis lühike treeningmäng mõne tippmängijaga. Kokkuvõttes jõuab ju auhinnalisele kohale kuskil 20% osalejatest ja tihti samad mängijad. Iga mängija on tähtis ja tuleks anda kõigile vähemalt mingigi võimalus tunnustuseks või heaks kogemuseks. See ei võta palju aega, ei ole kulukas ja lisaks vürtsi
meeleolusse! Kui vajate abi/nõuandeid/ideid võtke minuga vabalt
ühendust! Teeme ära!
Olen kuulnud aastaid Teie väiteid, et
küll nende Täiskasvanute GP-de korraldamine on raske. Olgu nii,
andke teistele võimalus ja vaatame kuidas nemad hakkama saavad. Seda
öeldes, GP2 toimubki äsjavalminud Tondiraba hallis ja läbiviijaks
Tondiraba Sulgpalliklubi. Eks novembris näeme, kuidas see õnnestub.
Mul on tihti tunne, et enamus
sulgpalliinimesi elab liiga vanas rutiinis. Ärme karda muutusi!
Ainult üheskoos saame edasi liikuda!
Tänan tähelepanu eest!
Ainult parimat soovides,
harrastussportlane Ants Mängel