Taktikat ja jutte

"Mul on täna käsi valus.." "Tee mulle kähku ära!" "Vahetame palli!" Need kõik võivad olla ja enamasti ongi taktikalised/psühholoogilised käigud, mida osa mängijaid erinevatel hetkedel kasutavad. Osad on muidugi kardinaalselt nende vastu, aga minu arvates peaks selline element käima – loomulikult mõistuse piires – mängu juurde. Meenutakski kolme huvitavat lugu, mida mina olen näinud ja kuulnud.

Sellest on ikka oma 12-15 aastat möödas, kui eestlane Kaupo Raid mängis Tartu GP-l ühe teise eestlase vastu. Jube pingeline mäng ja siis mängiti veel 15-ni. Kolmas geim ja Raid päästab matšpalli ja jõuab 14:14 seisuni. Eestlane valib 1 punktini! Kaupo selle peale, et vahetame palli. Eestlane on nõus, aga ainult siis, kui ära murrame (vähendab kiirust). Raid ütleb, et OK. Võtab palli, keerab selja ja teeb liigutuse, et murrab üle-ühe, aga tegelikult ei murdnud. Nojaa serviski pooliku ebamugava palli taha ja eestlane pani sellise litri, et pall lendas spordihoone parklasse. Tänan mängu eest!

Minu vanuserühmas oli selline mängija nagu Margus Metsküla. Tore ja heatahtlik inimene ning see kajastus ka tema mängust väljakul. Me Mustaga võitsime teda alati üksikus. Aga temaga oli see lugu, et kord täiskuuvarjutuse jooksul loomastus ta täielikult ja sa teadsid seda siis, kui ta enne mängu kätlemise ajal ütles sulle järgneva fraasi: "Tee mulle kähku ära!". Ma esimene kord ei teadnud seda ja kogemus oli ikka ulme. Nagu mängiks kaheksajala vastu, tal olid mitte kõik 4, vaid kõik 8 nurka kaetud. See oli vist ainuke kord, kui ma kaotasin talle üksikus ja just siis olid uued tossud auhinnaks ning minu omad olid kulunud. Ma ei unusta seda pettumustunnet iial!

2003. aastal toimus U17 EM Iirimal. Meil oli hea võistkond: Must, Kamilova, mina, Ainen, Metsküla, Kaisa Kaljurand. Treener Aigar ning ka meie lootsime head tulemust saavutada. Esimene mäng oli Horvaatia vastu ja neil olid ka 2 head kutti ning teadsime, et tuleb raske. Mina mängisin teist üksikut ja selleks ajaks oli seis 2:2, ühesõnaga ülioluline matš. Mäng käis 15ni ja otsustavas geimis oli seis 13:11 minu kasuks ja jäin punktil hätta ning tõstsin talle võrgu peale, horvaat pani sealt kogu südamest, aga otse minu ette maha ning ma lõin kiiresti maa-põrkega teise nurka. Kohtunik seda ei näinud, kuid isegi pingil olevad mängijad laiutasid käsi, eriti horvaadid. Ma olin raske otsuse ees, et mida teha? Kas eetiliselt õiget otsust või julmalt lolli mängida? 16. aastane Ants tahtis tol hetkel rohkem võita!

Paar aastat hiljem nägin teda kuskil rahvusvahelises laagris ja ta oli sinnamaani pettunud ja vihane mu peale. Ma ei ole uhke selle intsidendi pärast, praegu ma käituksin teistmoodi.

Muidugi igal asjal on piir. Kindlasti ei tohiks meelega piire valetada, kuid kes meist ei ole näinud valesti mõnda kahtlast palli, kuna lihtsalt pea teeb silmade eest otsuse ära. Aga sellised süütud nipid nagu riietusruumi töötlemine, paelte sidumine, väljaku kuivatamine ja kerge teesklemine, et ei jaksa, on nii mõnelgi heal mängijal tagataskus.

Samas ei maksa unustada, et taktika ja nipid annavad sulle ainult väikese eelise – mänguoskuste lihvimisele oleks mõistlikum rohkem keskenduda!