Seoses Vabariigi aastapäevaga, olnud
Meistrivõistluste ning samuti lähenevate Noorte
Meistrivõistlustega, kirjutaksin oma nägemuse võistlemisest ning
ennast mänguks õigele sagedusele saamisest.
Tähtsatel võistlustel on kõigil omad
eesmärgid ja soovid. Kes läheb tiitlit püüdma, kes medalit, kes
ehk mõnda võitu, kes lihtsalt iga punkti nautima.
Ei ole kerge ennast realiseerida
väljakul, kui su enda ja ka su toetajate (treeneri, vanemate,
pealtvaatajate) poolt on palju survet peale pandud.
Igal mängijal on oma visioon, kuidas
kõige paremini valmistuda. Kes on kindel, et edu saavutamiseks on
lihtsalt meeletult trenni vaja teha – töö, töö, töö! Mõni
teeb minimaalselt ja proovib mitte üle mõelda. Osad ütlevad, et
läheb kuidas läheb. On ka neid, kes täiesti tõsiselt lähevad
väljakule peas mõttega: „Ma nagunii ei võida. Pole kunagi teda
võitnud ju. Ta on liiga hea ja ma pole trenni teinud.“
Loomulikult olen nõus, et trenni
tegemine on tähtis, aga väga paljud unustavad ära mõned väiksed
detailid, mis võivad tasavägises mängus otsustavaks saada.
Söö võistluste eel korralikult. Tule
vähemalt tund aega enne mängu saali. Tee rahulikult soojaks, vaata
ringi, räägi veidi small-talki teiste tuttavatega. Kuskil 10-15
minutit enne mängu eemaldu kõikidest, pane klapid pähe, kuula
muusikat. Kindlasti mitte „Nothing compares to you“ stiilis!
Mõtle peas välja taktika. Kes on mu vastane? Olen temaga varem
mänginud? Mis ta nõrgad/tugevad küljed on? Kas ma alustan kõrges
tempos, et teda rööpast välja lüüa? Kas riskin jooni või löön
varuga?
Paljud ei tee seda, vaid räägivad silmarõõmudele
rahulikult 5 minutit enne mängu mesijuttu.
Ja siis läheb mänguks. Nad pole
valmis. Neil läheb terve esimene geim – mõnikord isegi kauem –
tempoga/palliga/vastasega/võistlussituatsiooniga harjumiseks. Mis
kõige hullem, peale kaotust, nad tulevad väljakult ära, nägu
valge ning hakkavad vabandusi kurtma esimesele ettejuhtuvale
tuttavale.
„Täna polnud minu päev. Väljak oli
libe, lambid paistsid silma, pall oli kiire, keeled olid pehmed,
piirikohtunikud olid mu vastu jne.“
Losers find excuses why they're not
succeeding, winners go home and kiss the promqueen!
No comments:
Post a Comment