Riik on eriolukorras,
Tänaval ei tohi olla.
Terve maailm koroonakriisis,
Enamus on karantiinis.
Pooled lausa intensiivis.
Hüsteeria ja hirm on lastud valla,
Kõigi tunded pilla-palla,
Baarid enam õlut ei kalla,
Sportlandis lasti hinnad alla.
Ju vist mugavam lipades surra.
Kõik saalid-salongid on kinni,
ise peab pigistama oma vinnid.
Kus lahutada meelt, voolida lihaseid?
Rahuldada oma maiseid ihasid?
Rabadel keeld, saa ju toitagi tihaseid.
Õnneks ehituspoed on lahti.
Saab soodsalt tellised ja pahtli,
end sisse müürida, kui on mahti.
Viivuks ühiskonnast öelda lahti.
Igavusest koristada kõik sahtlid.
Naised nüüd nõuavad tuge ja kaissu,
mehed oma koopas rahu ja vaikust.
Kõik on nii habras ja ebastabiilne,
Teeks hoopis korda Eesti iibe?
Paras aeg kodus istuda tiinelt.
Õnneks kaos on uue korra ema,
saab ehitada maailma palju parema.
Kus oleks okei sokid ja sandaalid,
puuduksid sääsed ja skandaalid,
vandaalide asemel oleks banaanid.
Iga lõpp on uue algus.
Tunneli lõpus paistab valgus.
On see päike või hoopis rong,
su enda otsustada on.
Lihtsalt ära ole ****.
Squashimängija Kaia tervitab sulgpallisõpru!
