Aasta lõpus on kombeks teha kokkuvõtteid, edetabeleid ja suuri lubadusi järgnevaks aastaks. Lähen siis massiga kaasa ja püüan neid kõiki parameetreid luubi alla võtta, kui tohib nii keerukalt ennast väljendada.
KOKKUVÕTTED
Aasta algas 4. Yonex Estonian Internationaliga, mis õnnestus üle ootuste hästi. Sellele järgnes fantastiliselt korraldatud Eesti 49. Meistrivõistlused. Super saal nii mängijatele kui pealtvaatajatele, tublid kohtunikud ja kiidaks veel kord live streami koos kommentaaridega.
Raul Must jõudis Leedu ja Ungari GP-del finaali ning kodusel YEI-l poolfinaali. Denmark Openil kaks head võitu saada pole samuti köki-möki.
Neiudest mängis Karoliine Hõim küll vähem võistlusi, kuid tal õnnestus kõige rohkem rahvusvahelisi saavutusi saada. Välja võiks tuua Ungari GP veerandfinaali ja Itaalia GP paar head võitu üksikus ja segapaaris.
Suvel kerkis Tallinnasse Tondirabasse üle 20 aasta uus sulgpallihall. Sügisest lükati käima läbi hooaja kestev Klubide Karikas, mis seni on olnud igati kihvt võistlus.
EDETABELID
TOP 5 loetumat postitust blogis
1. Sulgpallurite stereotüübid, 20.11
2. Täiskasvanute GP 1 korraldajale, 30.09
3. Hiromantide tuleproov 2, 30.01
4. 21 olukorda, mida sa varem ei teadnud, 10.06
5. Eesti Ideaalne Sulgpallur, 20.10 TOP 5 tuleviku (kuni U15) troonikõigutajat (minu arvamusel)
1. Karl Kert
2. Steven Pärnasalu
3. Hannaliina Piho
4. Liisa Tannik
5. Matis Kaart
TOP 5 Hiromantlikku ennustust Mängalfilt järgnevaks aastaks
1. Raul Must võtab Eesti Meistrivõistlustelt kolm kulda
2. TÜASK I võidab esimese Klubide Karika tiitli
3. Küüts tuleb veebruari alguses Maiste juurde oma sünnipäeva pidama
4. Grete Talviste saab emaks
5. Ants Mängel viskab liblika, lööb raami ja tripsuga joone peale ning hüüab üle saali "Kuraaat!" ning kõike seda ühe mängu ajal. SUURED LUBADUSED
Ma ei tea, kas on mõtet suuri lubadusi andma hakata? Muidugi, eesmärgid peavad olema, aga lambist aastavahetuse hommikul öelda, et ma ei joo enam kunagi oleks ka nagu tobe.
Oled sa mängija, treener, kohtunik, lapsevanem, maaletooja, keelestaja, korraldaja või Indrek Luts. Proovime kõik endast parima anda!
Lõpetuseks tsiteeriks Michael Jordanit: " Limits, like fears, are often just a illusion."
Head vana aasta lõppu ja kõike paremat 2014. aastal!
Kui oled hädas luuletusega, millega oma kinki kätte saada, siis siin on üks sulgpallurite erivärss Mängvana käest!
Särab kuusk ja särab tuba
Eestikateks vaja registreerida juba
Siiski enne meil külla tuleb jõulumees Must on vaikselt sõiduvees
Paljud soovivad kingiks medaleid
Lisaks oskustele vaja ka veidi vedamist
Veel jõuab servi harjutada ja rabakut lüüa
Kes tahab, mul üks meistrikuld müüa?!
Jutte Tolmoffist liikunud on palju
Kuid kunagi ei tea neid Siliksaare "nalju"
Kas Vana võtab lõpuks üksikus kulla? Naispaaris plaanivad üllatust Eve ja Ulla
Meespaaris see aasta trumpe pole Aru/Mängel võivad asjad pakkida kohe
Õnneks kvalifikatsioonist tuleb teine Aru Kivinurm/Lukin poodiumitipus, vot see oleks maru
Kuid pole mõtet pead liialt vaevata Pall on ju ümmargune, ilma naljata
Peaasi, et jõulud meie meelt kannaks
Ja jõulumees sulle kingi ikkagi annaks!
Koondis on enamjaolt komplekteeritud. See nädal toimus lühike katseturniir meesüksik 2. kohale, kus mängisid R.Kaljumäe, H.Zoober ja M.Järveoja ühe üksikmängu omavahel. Rainer võitis Heikot 2:1 ja Mikku 2:0 ning lunastas koondisepääsme. Meesüksiku kolmas mängija selgitatakse Tartu GP 3-l jaanuari alguses, sõltuvalt sellest, kes kaugemale jõuab, kas Mikk või Heiko. Nii oli mõlemal mängijal 2 võimalust võistkonda pääsemisel.
Esialgse plaani kohaselt pidi naispaar ühte mängima Kuuba/Rüütel, kuid tiheda võistlus kui kooligraafiku tõttu loobusid nad see aasta Eesti täiskasvanute koondist esindamast. Nende asemel mängivad suure tõenäosusega Hõim/Vana.
Võimalik, et võistlustele sõidab 2 treenerit, kuna mänge on tõesti palju. Nendeks oleks siis H.Sorge ja A.Mängel.
Järgmine nädal toimub Tartus viimane koondisetrenn enne tihedat võistlusperioodi.
Järgmise nädala teisipäeval lõppeb registreerumine YEI2014-le, mis on omamoodi juubelüritus Eesti sulgpallikalendris. Nimelt korraldatakse seda 5. korda ning veebruaris on ka 50ndad Eesti Meistrivõistlused.
Kõik noored, hakkajad ja asjaarmastajad, kes tahavad ennast tugevas konkurentsis proovile panna, on oodatud osalema. Samuti toimub selle 4 päeva jooksul erinevaid üritusi nii saalis, kui sellest eemal, nii et, kel huvi tulge uudistama!
Lõpetuseks üks täielik pomm ja võiks isegi öelda magustoituudis eesti sulgpallirahvale - Robert Kasela käis Tondiraba trennis. Või noh, ta pidi tulema, aga jäi haigeks. Ehk siis põhimõtteliselt ei käinud.
Tervitaks veel Grete Talvistet, kellel on täna sünnipäev! Palju õnne!
Teistele ilusat jõuluperioodi algust. Tehke vahelduseks lumesõda!
Ligi 3 nädalat üleval olnud küsimus "Kes on Eesti hetke parim sulgpallitreener?" läks täna lukku ning üleval on toodud lõppresultaat. Mõned kommentaarid samuti.
Kokku andis hääle 292 erineva IP aadressiga tehnikavahendit. Kusjuures osad valikuvariandid kasutasid ka valimiskampaaniat, kuid kes ütles, et see keelatud oli? Esialgu tundus, et esikoha pärast võitlevad Sorge (3) ja Kasela (4), kuid ühel hetkel panid Triitoni klubi treenerid Siliksaar(1) ja Kaljumäe(2) nitro sisse ja võtsid kaksikvõidu. Viienda koha hõivas Jüri Tarto.
Hääli jagunes kõigile ja ilmselget ülekaalu ei olnud.
Käib ringi ja annab kõigile mõista, et üksikmäng on ikka õige meeste mäng. Paarismäng on moekalt öeldes wussidele või nendele, kes ei jõua ega oska üksikmängu mängida.
Paarismängupromoja
Täpselt vastupidine eelmisele, ainult ta ei ütle seda kõva häälega välja. Naudib ülekõige üksikmängupromoja nüpeldamist paarismängus - on ta ju tulnud põhimõtteliselt jalgrattaga Nascari võidusõidule.
Ilueedi
Ei pea olema naissoost. Tema eesmärk number üks on väljakul ilus välja näha. Uued riided, uued sonksid, make-up ja mitte mingi hinna eest ei tohi vastasele (ka publikule) näidata, et talle see mäng tegelikult korda läheb.
Sõprade ja sõbrannade sebija
Tema käib trennis ja võistlustel ainult selleks, et uusi tutvusi leida. Pauside ajal suhtleb, ei ole aega isegi enne mängu soojaks teha. Mäng tuleb kiiresti ühele poole saada, aegajalt jälgede segamiseks ka mõni võit võtta, muidu treener ei võta järgmine kord võistlusreisidele kaasa.
Vigane Herakles Enne mängu, mängu ajal ja pärast mängu on nii jutu kui nägude järgi aru saada, et kõik kohad valutavad. Kohe tuleb mäng ja võistlus katkestada, aga millegipärast nii kui punktiks läheb, lööb hüppepealt rabakut ja rabeleb nagu sõdalane. Eriti tihti ilmutab ennast geimi ja mängude lõpus. This is SPARTA Mõnikord on vaja endast viha või rõõm välja karjuda. Pluss saab vastast mõjutada ja ka publikut mängule rohkem kaasa tõmmata. Ta on nii harjunud sellega, tuleb isegi ette, et "Tere" asemel vibutab rusikat ja hüüab hajameelselt "JAH või SOIJAH!".
Kotkasilm
Peaaegu
kõik kahtlased pallid on täpselt audis või täpselt joone peal
sõltuvalt sellest, kes lõi. Kui vaidluseks läheb, siis
näitabheameelegasõrmedega,
kui palju audis oli.
Jutu järgi parim
Tegelikult, kui sa endale kogu aeg korrutad ja ka teistele trennis ning võistlustel räägid, et sa oled parim, siis vahet ei ole, kes väljakul võidab. Need on kõigest numbrid. Vabal ajal hea naistesebija!
Kahel viimasel pühapäeval toimus kaks Klubide Karika kohtumist TSK ja Tondiraba Sulgpalliklubi vahel.
Esimene vastasseis lõppes Tondiraba võiduga 4:3, kui otsustavas mängus triumfeeris naispaar 21:19 kolmandas geimis. Täpselt nädala pärast koguneti Lasnamäe sulgpalli pühas kirikus Punasel tänaval, et maha pidada teine kohtumine.
Õhus oli pinget. Jällegi enne viimast mängu, naispaari, oli seis viigis 3:3 ja kohtusid samad paarid, kes eelmine nädalgi. Kuid seekord lõppes mäng õnnetult Tondiraba Millert/Simoni paarile, sest Mairi nikastas raskelt jalga 10:10 seisul kolmandas otsustavas geimis. Pärast Millertile kiiret paranemist soovimist asus statistilise protokolli tiim arvutama, kes siis ikkagi võitis antud vastasseisu. 4:3 vs 3:4, okei, vaatame geime - need ka võrdsed. Pole hullu, võtame punktid ette, kuid absoluutselt müstilisel kombel (kui arvesse võtta viimase mängu 21:10 3ndat geimi) jäid ka punktid täpselt võrdselt.
Juba pidasid kaptenid nõu, kuidas paremini loosimisel esineda, kuid siis sekkus peakohtunik Siiri Rajamägi, kes väitis, et kuna mäng katkestati 10:10 seisul, siis sealt edasi ka punktid lõppevad. Seetõttu võttis võidu Tondiraba Sulgpalliklubi, kindla +11 punktilise edumaaga!
9.-10. novembril toimus esmakordselt GP uues Tondiraba Sulgpallihallis. Kuna osalejaid oli palju, 163 kui täpne olla, siis tehti ainuõige otsus muuta võistlus kahepäevaseks. Kusjuures prooviti uut formaati - kõik üksikmängud laupäeval ja kõik paarismängud pühapäeval. Lisati veel C ja D liigadele kõik paarismängud. Kui kõik need tehted liita, siis tulemuseks saame palju mänge ja palju sulgpalli, mis on iseenesest ju tore!
Meesüksikmängus osales 17 mängijat ning kaarte tulid segama kaks soomlast. Üks nime ja teine mängupoolest ohtlik. Petri Hautala näitas head üksikmängu ning võitis turniiri geimigi kaotamata. Geimi ära sikutamisele oli kõige lähemal Zoober. Finaalivastane oli taaskord Mikk Järveoja, kes polegi üksikmängus kahel GP-l eestlasele kaotanud. Poolfinaali jõudis veel mõneti üllatuslikult Sander Merits.
Naisüksikmängus osales 6 neiut, kõige nimekam üle lahe võistlema tulnud (ja vanematele külla sõitnud) Karoliine Hõim. Enim punkte ühes geimis 13 sai alagrupis Kaisa Simon. Teises grupist edenes finaali noor TÜASKi klubi esindaja Kätlin Lattik. Nagu ka GP1 finaal oli ka seekordne ühepoolne: 21/3 21/5.
Meespaarismängus astus üles 12 paari ning esindatud olid kõik peamised veebruarikuised medalinõudlejad. Isadepäeva meeles pidades oli 24 osavõtja seas ka 4 isa - Tarmo Tubro, Karl Kivinurm, Einar Veede ja Andres Aru. Mängides ise ühega neist, tundsin juba esimesest mängust alates, et miks mitte vastastele üks pühapäevane enneaegne üllatussõit duši alla korraldada?
Ühes poolfinaalis võtsid raskelt võideldud 2:0 mängu Kaljurand/Kasela vanade rivaalide Kaljumäe/Käsneri vastu. Teises pidasid 3. geimilise lahingu eelmise GP finalistid Sauk/Talts ning alati valmis Aru/Mängel. Otsustavatel hetkedel sai Aru kuskilt (l)isaenergiat ja finaali jõudsid viimased. Finaalis pani Aru hakatuseks 4 servi punktiks niiviisi, et ma ei saanudki palli puudutada ja siis sain aru, et täna võib siit isegi midagi tulla. Tõepoolest üle pika aja pidid Kaljurand/Kasela kaotusekibedust tundma, kindel võit 21/17 21/14 Aru/Mängelile.
Naispaarismängus osales 6 paari ning esikoha noppisid asjaolude sunnil kokkupandud paar Laidmäe/Margus. Finaalis võideti 21/16 21/17 Mazurtšak/Tombandit. Taaskord peab tõdema, et naisterahvaid ei ole meil kuigi palju Eesti võistluskarussellil. Tõsi, meie tulevikulootustel (Kuuba, Rüütel, Teesalu, Marran) on väga tihe võistluskalender ja paratamatult ei jõua igale poole.
Segapaarismängus võistles 11 segaseid olukordi nautivat paari. Esikohale platseerusid segapaari Eesti edetabeliliidrid Kaljurand/Tomband. Ainukese geimi noppisid neilt poolfinaalis üsnagi ebastandartset mängu viljelenud Mängel/Ainen.
Teiselt poolt jõudsid jällegi finaali Kasela/Margus, kellel oli tuline madin veerandfinaalis Kaljumäe/Lattikuga. Kolmandas geimis päästeti 18/20 seisult 2 matšpalli (kusjuures üks serviti Kaljumäele jääkülmanärviga taha) ning võideti 22/20. Poolfinaalis alistati GP1-le sarnaselt Lukin/Mazurtšak 2:0.
Üldiselt on mul kahju, et seda huvitavat mänguliiki Eestis väga ei treenita ning pahatihti saadakse võistlustel kokku sellise suhtumisega, et teeme mängu kähku ära ning lähme koju!
Kallid neiud, ärge võtke alljärgnevat soovitust valesti, aga palun harjutage võrgumängu, kui te tahate segapaaris (ja ka naispaaris) edu saavutada (ka väljaspool Eestit). Ei tohi väriseda nagu haavaleht seal ees ja karta, et saad palliga vastu kuppu. Tuleb nautida seal olemist, proovida üllatada vaheltvõtuga ja kindlasti riskida võrgu pealt mahalöömisega.
Mehed samamoodi võiksid harjutada segapaariliikumist ja lööke ning organiseerida trennideks regulaarselt head sparringut.
Tagasi võistluse korraldusliku poole peal. Mõlemal päeval loositi vähemalt 7 mängu olnud kohtunike vahel välja üks reket (võitsid Vladimir Družinin ja Sander Paekivi) ning korraldati ka tasuta ennustusvõistlus, mille võitis 100% täpse ennustuse teinud Kersti Lang, kes sai samuti autasuks reketi.
Auhinnaks olid A-liigas Kaubamaja kinkekaardid, nii nagu mõned aastad tagasi. Teistes liigades jagati Babolati varustust.
Järgmine GP on uue aasta alguses Tartus.
Meil on nädalavahetusel GP2-l plaanis korraldada väikest-viisi ennustusvõistlus, mis on kõigile sulgpallihuvilistele TASUTA! Ei pea isegi osalema võistlustel. Reeglid on järgmised: 1) Ennustad A-liiga meesüksikmängu finaliste ja üldvõitjat: iga pihtaläinud nimi annab 1 punkti. Maksimum on järelikult 3 punkti. 2) Ennustad A-liiga segapaarismängu finaliste ja üldvõitjat: iga pihtaläinud nimi annab 1 punkti. Maksimum jälle 3 punkti. NB! Ei pea olema loogiline ennustus. Näiteks võite panna meesüksikus finalistideks Käsner ja Zoober, kuid võitjaks Järveoja.
Vastused kirjutage kommentaaridesse või ka kohapeal enne võistluse algust kohtunikelauda. Vastuse näidis: MÜ Käsner/Zoober (finalistid), Järveoja (võitja). PS! Soovitan tabelid ära oodata ja need peaksid ilmuma neljapäeval.
Enim punkte saanud osalejate vahel loositakse välja täisgrafiit reket! Ei pea olema loosimise ajal saalis. Ootame rohket osavõttu.
Kohvi, sai, dessert ja sulgpalliloeng Aigar Tõnusega
4 (4%)
Tants Kertu Margusega
17 (18%)
Soodukas reket ja gripp Kivisaare poest
3 (3%)
Järjekordne küsitlus otsakorral ja mida tulemustest järeldada?
8. Soodukasse reketi ja grippi Kivisaare poest uskusid ainult 3 inimest. Eks see oli nipiga variant, sest ei tea ju kui palju alla oleks saanud. Kuskil viis kuni kümme prossa ikka!
7. Aigariga tahtis kohvi, viineripiruka ja vanilje-kookosekreemi taga sulgpallist rääkida 4 inimest.
6. Melissaga mõtles loomaaeda minna 8 inimest. Suvel oleks ehk rohkem hääli saanud.
5. Paarismänguvõistlus Kristjaniga kasuks hääletas 9 paarirebast. Mõistlik, Kaku suguse hundi käest oleks nii mõndagi kõrva taha võimalik panna ja saaks kindlasti mõned võidud.
4. Peter Gadega plaksu lüüa ihkas 14 inimest. Usun, et see suurem uhkustamishetk, kui näiteks mõni turniirivõit.
III Helina Rüütliga kinno minna otsustas 16 sulgpallihuvilist. Kinoga on hea, kui parasjagu häid mõtteid ei ole ja millesti rääkida pole. Suhteliselt lollikindel, midagi untsu ei tohiks minna - peaasi, et magama ei jää ja peeru tuleks ka kinni hoida.
II Tants Kertu Margusega meelitas 17 hääleklikki. Arusaadav ka, kuna vähesed on seda rõõmu tunda saanud ja saladuskatte all võin öelda, et ta on päris hea tantsija.
I Ning esikoha võtab 22 häälega eratrenn meie põhjanaabri Ville Langiga. Kindlasti saaks peale heade näpunäidete ka kino, sest Ville pole suu (ega ka kurgu) peale kukkunud.
Eelmine nädal toimus Ungaris MK etapp, kus õnnestus meie mängijatel üsna hea tulemus teha.
Laura võitis avaringis inglannat ja pidi kaheksandikfinaalis Airi Mikkelale 0:2 alla vanduma.
Karoliine jõudis veerandfinaali saades teel sinna kaks head kolmegeimilist võitu. Veerandis sai ramm otsa ja kaotas inglannale samuti 3. geimis.
Raul jõudis veenvate esitustega finaali, kus pidi alla vanduma eakaaslasele, hispaania 2. reketile Velazquezile, kuigi poolikus oli hispaanlaste 1.number kotti pistetud. Tänases Õhtulehes oli ka väike artikkel, kus Raul mainis, et mängis finaalini väga head mängu, aga finaalis keskmist ning sellest jäi hea mängu teinud hispaanlase jaoks väheseks. Tõi huvitava faktina välja, et pallid olid kiired, sest trennis ta oli harjunud palju aeglasematega ning raske oli ümber seadistada ennast.
Kõike seda öeldes, väga hea tulemus ikkagi! Minu arvates peakski aegajalt lahjema kraadiga võistlusi mängimas käima, saad paar võitu ja enesekindlusele mõjub hästi.
Rääkides enesekindluse tõstmisest otsustasin see nv nostalgilises Lasnamäe hallis Omega paarismänguvõistlusel mängida. A-liiga nais- ja segapaar jäi küll ära, aga see-eest toimus tuline madin meespaarismängus, kus hambaid krigistasid üksteisele Tõnismäe/Tubro, Rang/Tarto ja Luts/Mängel. Pikima kõrre tõmbasid viimased ja said auhinnaks 52 eurose särgi (kes ostab nii kalleid särke?). Aga ma olen kuulnud, et võitmine ei olegi kõige tähtsam - peaasi, et õhtul hea uni tuleks ning magada saab.
...kõlas eelmine reede Tartus A le Coq spordihoones, kus Triitoni I ja II klubivõistkond võõrustas vastavalt Tondiraba Sulgpallikooli ja Kiili Sulgpalliklubi.
Uudishimulikke silmapaare oli peale mängijate kogunenud saali kuskil 50. piires. Keegi, kaasa arvatud mina, ei osanud täpselt prognoosida, kuidas taoline üritus algama peaks? Kas loosime kohe võrgu peal palli ära, kas lööme kõik eraldi plaksu, millal publik aplodeerima peaks?
Ei pidanud kaua ootama, sest nendele küsimustele oli vastus olemas korraldajaklubi Triitoni eestvedajal Mart Siliksaarel. Just tema haaras mikrofoni ja kutsus - võiks isegi öelda michaelbufferlikult - kõik mängijad publiku kaasaelamisel kardina tagant areenile.
Platseerusin ise Tondiraba klubi treeneripingile ja silma jäi mängijate kramplikkus. Ei olnud väljakul see Lasnamäe halli 7nda platsi U13b liiga 13nda kohamängu aura. Enamus pole harjunud taolise survega ja vähesed suudavad sellest üle olla, või isegi ennast ületada antud situatsioonis - eriti, kui 3. tunnine autosõit jalgades.
Kõrvalväljakul maadlesid Kiili gladiaatorid M.Luigas/Sepp noorte Triitoni Taavetite vastu ja üllataval kombel noppisid 3. geimilise mängu järel võidupunkti viimased. Tõsi, M.Luigas alustas enamus pallivahetusi parterist. Ei saanud ka elukogenud A.Luigas tulevikulootuse Karl Kerdi vastu.
Sarnaselt Kiilile pidi ka Tondiraba Sulgpallikool leppima 00:7 kaotusega Triitoni klubile. Tormihoiatus on antud!
Järgmised plaanisolevad kohtumised
Tondiraba Sulgpalliklubi/ Tallinna Sulgpallikeskus, I liiga - 10.november, Tondiraba Sulgpallihall, kell 18.00
TÜASK II/ Nõo Sulgpalliklubi, I liiga - 15. november, Ujula spordihoone
Nõo Sulgpalliklubi/ TÜASK II, I liiga - 17. november, Nõo spordihoone
Pühapäeval 27. oktoobril toimus hooaja esimene koondisetrenn Tartus. Kokku tehti 2 kahetunnist trenni, kus esimene tund keskenduti erinevatele paarismängu harjutustele ja teine tund korraldati lühike laagriturniir ning katsetati erinevaid vastasseise.
Laagris osalejad
Ülevalt vasakult: Helen Kaarjärv, Kristin Kuuba, Mario Saunpere, Vahur Lukin, Karl Kivinurm, Mihkel Laanes, Kristjan Kaljurand, Mihkel Talts, Robert Kasela, Timo Pärle, Rainer Kaljumäe, Mikk Järveoja, Mikk Õunmaa, Sander Sauk
Keskelt vasakult: Liis Järveoja, Helina Rüütel, Kristel Sorge, Melissa Mazurtšak, Laura Tomband, Kertu Margus, Sale-Liis Teesalu, Kati-Kreet Marran, Sander Merits, Heiko Zoober
Ees treenerid: Heiki Sorge, Ants Mängel
*Pildilt puudusid teise trenni lisamängijad Raul Käsner ja Kätlin Lattik.
Laagriturniir - alustati 1:1 geimiseisult ehk üks geim 21-ni, 11. peal pooltevahetus.
Mehed:
1. Kristjan/Robert
2. Vahur/Karl
3. Heiko/Sander M (Mario)
4. Rainer (Mario)/Raul K (Mihkel T)
5. Mihkel L/Mikk Õ
6. Timo/Mikk J
7. Sander S/Mihkel T
Heiki Sorge ja Ants Mängeli nägemus Eesti täiskasvanute sulgpallikoondise komplekteerimisest:
1. Euroopa tiitlivõistlused hooajal 2013/14
Thomas (meeskond) ja Uber (naiskond) Cup võistlusel peetakse kolm üksikmängu ja kaks paarismängu. Minimaalselt kuulub nii meeskonda, kui ka naiskonda 4 sportlast ehk kokku 8 sulgpallurit. Ideaalis oleks vaja 3 üksikmängijat ja 4 paarismängijat võistkonna peale ehk kokku 14 sportlast + treener/id. Koondise suurus jääb 9 ja 16 inimese vahele. Võistlused toimuvad Šveitsis Baselis 11.-16. veebrualil 2014.
Euroopa Individuaalsed Meistrivõistlused, kuhu pääseb edetabeli alusel. Euroopa meistrid selgitatakse 5-s mänguliigis: mees- ja naisüksikmängus, mees-, nais- ja segapaarismängus. Võistlused toimuvad 23.-27.aprill Kaazanis, Venemaal.
2. Kriteeriumid
Eesti sulgpallikoondis on jaotatud A ja B koondisteks. Koondistesse arvatavad mängijad esitatakse koondise treeneri/treenerite poolt kinnitamiseks ESL juhatusele. A-koondise sportlastel on õigus taotleda täismahus toetust tiitlivõistlustel osalemiseks. B-koondise sportlastel on õigus taotleda toetust võistlustel osalemiseks.
A-KOONDIS
1. Sportlane on osalenud võistlushooajal vähemalt kolmel rahvusvahelisel võistlusel väljaspool Eestit (nt. Soome Eliit, MK etapid jne.).
2. Sportlane osaled Eesti GP sarjas A-liigas.
3. Sportlane esitab ESL enda hooaja võistlusgraafiku 1.detsembriks.
4. Sportlane harjutab eesmärgi nimel pääseda EM-le, MM-le või OM-le ja/või on osalenud nimetatud võistlustel või olnud ootejärjekorras. Olgu selleks üliõpilaste, noorte või täiskasvanute individuaalne tiitlivõistlus.
5. Sportlane käib regulaarselt vähemalt korra aastas spordiarsti juures meditsiinilisel läbivaatusel, mille analüüsid/tulemused esitab ESL-le.
6. Sportlane osaleb koondise treeningkogunemistel.
7. Sportlane on Eesti meister, GP finaali võitja või edetabelijuht.
8. Sportlane käitub vastavalt saavutussportlaste headele tavadele.
Hetkel kuuluvad A-koondisesse: Raul Must, Karoliine Hõim, Laura Vana, Getter Saar.
B-KOONDIS
1. Eesti Meistrivõistluste medalistid
2. GP-de ja Super Karika ühed parimad
3. Noorte klassi U19 potentsiaalsemad mängijad
4. Mängijad, kellel on soov ja tahe kulutada oma aega ja finantse, et kuuluda A-koondisesse ehk vastata eelpool nimetatud kriteeriumitele.
5. Mängija osaleb koondise treeningkogunemistel.
6. Sportlane käitub vastavalt saavutussportlaste headele tavadele.
Koostan Eesti esimese ideaalse sulgpalluri oma nägemuse järgi. Tingimused on, et erinevates kategooriates tohib mängija olla ainult ühe korra ning ta peab olema hetkel sulgpallimaastikul mingil määral tegev. Loomulikult on see ainult minu arvamus ja mulle teeks suurimat heameelt Teie arvamus ning kutsun kõiki oma ideaalset eesti mees- ja naissulgpallurit kokku panema!
MEES
Töökus - Raul Must
Serv - Robert Kasela
Tõrje - Kristjan Kaljurand
Rabak - Roman Pankin
Üldine löögitehnika - Rainer Kaljumäe (Rudolf Leimets on tähtajatul puhkusel lihtsalt)
Riietusruumi töötlemine - Kalle Kaljurand
Väljakul oma jutuga tähelepanu hajutamine - Indrek Luts
Jooksmine - Heiki Sorge
Tahtejõud - Timo Tool
Kambavaim - Indrek Küüts/Meelis Maiste
Teravad drived - Vahur Lukin
Servi vastuvõtt - Karl Kivinurm
Teravus võrgus - Einar Veede
Eneseohverdus/Hüppamine/Liblikas - Patrick Rang
Lõike ehk slicelöögid - Raul Käsner
Rahu säilitamine - Andres Aru/Kristo Kasela
Välimus - Täiesti ebaoluline
NAINE
Töökus - Laura Vana
Üldine löögitehnika - Karoliine Hõim
Riietusruumi töötlemine - Mind ei lasta naiste riietusruumi
Tahtejõud - Kati Tolmoff
Powerpuff Girl - Sale-Liis Teesalu
Visadus - Getter Saar
Ootamatult pehme tilk - Kaisa Kaljurand
Väike, aga ohtlik - Anette Martin/Helina Rüütel
Heal päeval maksimumi realiseerija - Melissa Mazurtšak
Igas mänguliigis hea - Kristin Kuuba
Tõrje, olles ise enamuses audis - Laura Tomband
Mängu lugemine - Kati Kraaving
Surmav eeskäsi - Gretel Ainen
Välimus - Ülioluline
"Mul on täna käsi valus.." "Tee
mulle kähku ära!" "Vahetame palli!" Need kõik võivad olla
ja enamasti ongi taktikalised/psühholoogilised käigud, mida osa
mängijaid erinevatel hetkedel kasutavad. Osad on muidugi
kardinaalselt nende vastu, aga minu arvates peaks selline element
käima – loomulikult mõistuse piires – mängu juurde.
Meenutakski kolme huvitavat lugu, mida mina olen näinud ja kuulnud.
Sellest on ikka oma 12-15 aastat
möödas, kui eestlane Kaupo Raid mängis Tartu GP-l ühe teise eestlase vastu. Jube pingeline mäng ja siis mängiti veel 15-ni.
Kolmas geim ja Raid päästab matšpalli ja jõuab 14:14 seisuni.
Eestlane valib 1 punktini! Kaupo selle peale, et vahetame palli.
Eestlane on nõus, aga ainult siis, kui ära murrame (vähendab kiirust). Raid ütleb,
et OK. Võtab palli, keerab selja ja teeb liigutuse, et murrab
üle-ühe, aga tegelikult ei murdnud. Nojaa serviski pooliku
ebamugava palli taha ja eestlane pani sellise litri, et pall lendas
spordihoone parklasse. Tänan mängu eest!
Minu vanuserühmas oli selline mängija
nagu Margus Metsküla. Tore ja heatahtlik inimene ning see kajastus
ka tema mängust väljakul. Me Mustaga võitsime teda alati üksikus.
Aga temaga oli see lugu, et kord täiskuuvarjutuse jooksul
loomastus ta täielikult ja sa teadsid seda siis, kui ta enne mängu
kätlemise ajal ütles sulle järgneva fraasi: "Tee mulle kähku
ära!". Ma esimene kord ei teadnud seda ja kogemus oli ikka ulme.
Nagu mängiks kaheksajala vastu, tal olid mitte kõik 4, vaid kõik 8
nurka kaetud. See oli vist ainuke kord, kui ma kaotasin talle üksikus
ja just siis olid uued tossud auhinnaks ning minu omad olid kulunud.
Ma ei unusta seda pettumustunnet iial!
2003. aastal toimus U17 EM Iirimal. Meil oli hea võistkond: Must, Kamilova, mina, Ainen,
Metsküla, Kaisa Kaljurand. Treener Aigar ning ka meie
lootsime head tulemust saavutada. Esimene mäng oli Horvaatia vastu
ja neil olid ka 2 head kutti ning teadsime, et tuleb raske. Mina
mängisin teist üksikut ja selleks ajaks oli seis 2:2, ühesõnaga
ülioluline matš. Mäng käis 15ni ja otsustavas geimis oli seis
13:11 minu kasuks ja jäin punktil hätta ning tõstsin talle võrgu
peale, horvaat pani sealt kogu südamest, aga otse minu ette maha
ning ma lõin kiiresti maa-põrkega teise nurka. Kohtunik seda ei
näinud, kuid isegi pingil olevad mängijad laiutasid käsi, eriti
horvaadid. Ma olin raske otsuse ees, et mida teha? Kas eetiliselt
õiget otsust või julmalt lolli mängida? 16. aastane Ants tahtis
tol hetkel rohkem võita!
Paar aastat hiljem nägin teda kuskil
rahvusvahelises laagris ja ta oli sinnamaani pettunud ja vihane mu
peale. Ma ei ole uhke selle intsidendi pärast, praegu ma käituksin
teistmoodi.
Muidugi igal asjal on piir. Kindlasti
ei tohiks meelega piire valetada, kuid kes meist ei ole näinud
valesti mõnda kahtlast palli, kuna lihtsalt pea teeb silmade eest
otsuse ära. Aga sellised süütud nipid nagu riietusruumi töötlemine, paelte sidumine,
väljaku kuivatamine ja kerge teesklemine, et ei jaksa, on nii
mõnelgi heal mängijal tagataskus.
Samas ei maksa unustada, et taktika ja
nipid annavad sulle ainult väikese eelise – mänguoskuste lihvimisele oleks mõistlikum rohkem keskenduda!
Sulgpallis - nagu eluski – õpid sa kogu aeg. Hetkel, mil sa ütled endale, et ma enam paremaks
minna ei saa või seisan pikka aega arengus paigal, loe seda postitust!
Tõsi, füüsiliste võimete koha pealt
me kaotame kõik mingist vanusest, kuid paremad/targemad/töökamad
mängijad korvavad selle osal moel teiste sulgpalli juurde käivate
mänguelementidega.
Minu arvates teevad paljud selle
vea, et jälgivad Lin Danide, Peter Gadede ja Lee Chong Weide mänge internetist ja proovivad trennis mängida nagu nemad. Ärge saage minust valesti aru - nende matšide vaatamine on
hea meelelahutus ja omamoodi kunsti nautimine meile kui
sulgpalluritele. Kuid tee algajast, kes tuleb esimest korda trenni,
maailma tippmängijani, on nagu redel Maalt Kuule. See on protsess
ning tuleb võtta üks aste korraga.
Alustage väikeste sammudega. Otsige
üles enda treeningrühmast mängija, kes on natuke parem teist.
Motiveerige ennast tema vastu mängides, näiteks täna saan temalt
13 punkti, kui see käes, siis 17 punkti jne. Proovige aru saada,
milles on ta parem, mida ta teeb kehvemini ja kasutage seda enda
kasuks. Analüüsige ka teisi treeningrühmas ja õppige nende
headest punktidest ning ka vigadest! Seda kõike saate te teha ilma treeneri vahetu juuresolekuta.
Kui ühel hetkel olete üks parimaid
grupis, siis liikuge edasi veidi tugevamasse gruppi.
Arvestavaks mängijaks saamisel ei saa
kindlasti üle ega ümbert baastehnikast ja liikumisest ehk siis
jalgade tööst. Nende omandamiseks on vaja tohutult vaeva näha.
Väga paljud aga unustavad ära, et kui näiteks treener ütleb, et
lööme kohapealt tagant tilka või teeme võrgurulle ning kui te
juba oskate piisaval määral harjutust, siis alati on võimalus seda
raskemalt ja efektiivsemalt sooritada (koos jalgade tööga, eelneva
imitatsiooniga, erinevate löögitehnikatega). Treeneril ei ole kerge
– ta peab korraga muretsema paljude pärast või on juba mitmes
trenn see päev ja ei suuda ainult teile keskenduda ning mõelda, kuidas
teile parem on või mis tujus olete.
Tehke harjutused ja üldse sulgpalli
mängimine endale lõbusaks. Kui lähete näiteks servi harjutama, võtke mingi väiksem korv või kast ja proovige sinna sisse lüüa. Servige silmad kinni! Koostage erinevaid rekordeid - mitu servi kasti, mitu rabakutõrjet eksimatult, mitu tilka järjest eksimatult. Tehke pallide viimist nurkadesse aja ning kiiruse peale üksi/sõbraga. Täpsuslöögivõistlused! Kui käite sõbra(de)ga ainult mängimas, siis vahelduseks palgake paariks trenniks treener, kes viib trenni läbi, teeb erinevaid harjutusi ja annab näpunäiteid. Mängige vabal ajal erinevaid treeneri poolt näidatud sulgpalli
fun-mänge. Harrastage ja elage kaasa teistele spordialadele. Kui te
ei jõua kooli/töö/teise hobi kõrvalt nii palju trenni teha, siis pole hullu –
peaasi, et tulete värskena, annate endast parima ja naudite mängu!
Kui tunnete, et kisub rutiiniks kätte, tehke paus.
Lõpetuseks avaldan ühe enda selle hooaja eesmärkidest. Tahan Eesti hetke parimat paarismängijat Kristjan Kaljuranda võita võistlustel, kas mees- või segapaarismängus. Mis on Sinu sulgpallihooaja eesmärk?
28. septembril leidis aset Täiskasvanute GP1 Viimsis. Kes veel ei tea, siis seoses omanikuvahetusega ja prioriteetide muutmisega, piiratakse sulgpalli osakaalu Viimsi Spordihallis. Tegemist oli viimase kaalukama võistlusega seal hallis see hooaeg. Mõned A-liiga mängijad küll puudusid (välisklubimäng, vigastused), kuid enamus Eestis olevaid potentsiaalseid veebruari medaliste olid kohal. Punkte ju vaja koguda, muidu kohtud Eestikatel üksikus Mustaga eelringides ja pead oma "pallikorjamisreketiga" väljakule tulema.
Kokku osales turniiril 110 mängijat ja punt soomlasi olid otsustanud laeva peale hüpata ja virolastele üht teist meelde tuletada.
Tõepoolest, meesüksikmängus võitis Pekka Ryhanen, kes ei ole muidugi soomlane metsast, vaid endine Soome meister meespaarismängus koos ühe Ville Langi nimelise tüübiga. Teel finaali võitis ta Käsnerit (alagrupis), Kaljuranda (veerandfinaalis), Zooberit (poolfinaalis) ja Järveoja (finaalis). Ainuke vastane, kes geimi kätte sai oli Kaspar Kapp, aga eks see esimene geim olegi kõige raskem. Üllatusi oli - Üprus (põeb seljavigastust) kaotas Martin Kangurile ja Mihkel Laanes kaotas kõik 3 alagrupimängu.
Naisüksikmängus oli kodumaale vanematele külla sõitnud Laura Vana, kes tegi ka endale varajase minisünnipäevakingi võttes võidu. Kõige rohkem punkte ühes geimis sai Marran (18). Teiselt poolt jõudis finaali Sale-Liis Teesalu. Tulemus 21:5 21:6. Mängu ma küll ei näinud, aga punktide järgi otsustades, kas Vanal oli ulmepäev, Salel oli kehv päev või kõige tõenäolisem, et ei uskunud.
Meespaarismängus esimene paigutus Kaljurand-Kasela ei vääratanud, aga huvitavaid olukordi oli. Poolfinaal üldvõitjate ja Aru/Mängeli vahel kestis 39 minutit lõppseis 21:18 24:22. Pallivahetused olid pikad ja mis siin salata, oma aja võttis ka Mängeli õhuahmimine. Teises geimis 20:18 ei avanenud (v)Arulangevari ja ta võttis tõenäoliselt autpalli ning suunas selle võrku. 22:22 seisul lõi Mängel peale pikka pallivahetust võrgust kõrge tõste napilt vastu lage, mis oli õnnetu juhus. Paremates saalides oleks punkt jätkunud.
Teiselt poolt üllatasid 3. paigutus Sauk/Talts kõigepealt veerandfinaalis trennikaaslasi Käsner/Üprust ja siis eelmise aasta pronksmedali omanikke Kivinurm/Lukinit. Finaalis jäädi alla 21:13 21:14.
Naispaarismängus osales 4 paari ja võidu saavutasid, viimasel ajal heas hoos olevad, Marran/Teesalu. Finaalis alistasid nad Margus/Kaarjärve tulemusega 21:19 22:20. Tunnen kaasa nendele naistele ja meestele, kes mängisid segapaari hommikul ja pidid oma nais- ja meespaare ootama saalis ligi 5 tundi ja seegi võis lõppeda ainult ühe kiire mänguga. Aga mis teha, kõigile sobivat ajakava on võimatu koostada.
Segapaarismängus napsasid võidu Mängel/Ainen, kes alistasid finaalis taasühinenud segapaari Kasela/Marguse tulemusega 18:21 21:10 22:20. Enda kogemusest võin öelda, et napid võidud on magusad, napid finaalivõidud on magusamad, aga finaalivõidud vastase matšpallilt on nagu jõulud jõuluvanaga.
Fakte ja statistikat:
Kõige pikem mäng - Saunpere/Deksnis 56 minutit.
Kõige lühem mäng - Eenmaa/Tannik 12 minutit, aga kuna teine geim anti loobumine, siis saab selle mäng Kaljurand-Kasela/Sauk-Talts 14 minutit.
B-liiga üksikmänguvõitjad Kert ja Tannik mängisid ka koos segapaari seal liigas, aga jäid 8 paari konkurentsis jagama 5-6. kohta.
B-liigas mängis üksikut ka kunagi Tartus õppinud soomlane Teppo Smolander. Tema eeskäeserv taha oli vanakooli õpikust - õun lae alla ja vastasel pole kuhugi lüüa. Ainult Karl Kert jäi alistamatuks.
Enim mänge mängis Karl Kert, kokku 10. Üks vähem tema paarismängupartner Nõost Marcus Lõo. Ma ei ole kindel, et nad kahekesi kokku on vanemad kui mina.
Alljärgnev postitus puudutab laupäeval toimunud võistlust ja üldse korraldamist. See on veidi pikem ja kriitilisem, kui mu tavalised sõnavõtud. Aga kui huvitab, siis lugege ja kui ei ole millegagi nõus või üldse tahate sõna sekka öelda, siis see on ainult positiivne!
Lugupeetud hr. Kivisaar
Juba aastaid on Teile usaldatud
Tallinnas toimuvate Eesti GP etappide korraldamine. Neid on aastas 3
tükki ja eks ikka on olnud häid ja halvemaid päevi selle ürituse
populaarsuses ja läbiviimises ning siis finantsiliselt ots-otsaga
kokku tulemises. Siiski on tegemist meie (harrastus)mängijate ja
üldse Eesti sulgpalli võistluskaruselli tähtsaima
turniiriseeriaga, mille põhieesmärk on populariseerida sulgpalli,
elavdada sulgpallielu ja mängijatel panna ennast proovile erinevates
liigades. Loomulikult oleks tore ja ka mõistlik selle pealt veidi
teenida, sest keegi pole öelnud, et korraldamine on lihtne töö.
Kõike seda öeldes tunnistan, et pettusin – ja mitte esimest
korda – Teie osades otsustes, mis puudutasid eelkõige auhindu.
Selleks, et paremini pilti välja tuua,
teeksin umbkaudse ja enam-vähem adekvaatse tulude/kulude numbrite
väljatoomise seoses Täiskasvanute GP1 läbiviimisega. Eks Teie
teate neid numbreid täpsemini ja võite vabalt mulle vastu vaielda,
kui ma millegagi eksin, sest tunnistan, et mu matemaatika oli
keskkoolis nõrk „4“ ja integraale ma ei oska võtta. Kuid annan
hetkel endast parima.
Tulud:
Osalejaid kokku: 110
Keskmine osavõtumaks : 20 eurot, mis ei sisalda palle!
110*20=2200 eurot
Kulud:
Saaliüür: (Kunagi oli terve päev
Viimsis 500, aga ehk omanikuvahetusega on lood veidi kallimaks
läinud) 700 eurot
Kohtunikud: puki, laua ja
punktikohtunike tasud, 420 eurot
Auhinnad: 14 erinevat distsipliini, 2
auhinnalist kohta, keskmine auhinnaraha distsipliini kohta 80 eurot –
14*80=1120 eurot
Litsentsimaks 110*1,6 + mängijad, kes ei kuulu klubisse 20*1,6 umbes 200 eurot
Tuleb välja, et kahjum isegi. See pole ju seda vaeva väärt, eks? Aga lisan ühe väga olulise fakti. Te pole viimased
aastad kunagi jaganud mängijatele auhinnaks sularaha, vaid enda poe
Yonexi kinkekaarte. Teie ütlete selle peale, et sularaha eest peab
makse maksma ning nii saaksid mängijad veel vähem preemiat.
Kurioosne on veel see, et nende kinkekaartidega ei saa teie poes
näiteks keelestamise eest maksta. Kusjuures kaotavad nad suhteliselt kiiresti kehtivuse (6 kuud läheb kähku, kui oled Tartust pärit ja Tallinna asja pole. Mõni näiteks kogub, et osta midagi suurt. ) ning tean näiteid, kus Te ei ole mängijatele vastu tulnud, kuna paar kuud on tähtajast üle läinud. Peab mitte meeldima, ütlen
tagasihoidlikult. Ja mida teevad need mängijad, kes ei saa/tohi
Yonexi brändiga mängida? Pealegi kokkuvõttes saate Te väga hea
diili, müüte oma asju, head mängijad teevad tasuta reklaami ja
kõik toimib.
Järgmisena tahaksin veel välja tuua
ühe täieliku ämbri Teie poolt. Nimelt oleks loogiline, et mida
kõrgemas/paremas liigas sa mängid, seda raskem on ja seda suurema prääniku sa peaksid oma raske vaeva eest saama. See kõlab
loogiliselt, motiveerib kindlasti nooremaid/nõrgemaid ennast
arendama ja kõrgemale liigatasemes tõusma. Aga mis juhtus
laupäeval? A-liiga segapaaris, kus osales 6 paari (osavõtumaks 10
eurot) said raskelt saavutatud võidu eest Mängel/Ainen 20 euro väärtuses Yonexi kinkekaarte ja Kasela/Margus 10 euro eest mängija kohta.
B-liiga segapaaris osales 8 paari (osavõtumaks 10 eurot) võitsid
Luts/Kaljurand ning nad said ise valida ilusa Yonex särgi, mille
hinnasilt näitas 34/39 eurot. Aga mõistan, see oli ju eelmise aasta
mudel.
Kindlasti on kuskil aegunud GP sarja
juhendis kirjas, kui palju on korraldajal võimalik kõigutada
auhinnaraha, sõltuvalt sellest palju paare on või mitu kõrgelt
asetatud paari kohal on. Aga ma järgmine kord võtan C liigast
harrastaja ja räägin ka ennast B liigasse ning ütlen imelikult
vaatajatele: „Auhinnakütid-kütid!“.Või: "AC/WC". Veel meenub üks lugu mõned
aastad tagasi, kus naispaari A-liigas üllatasid vanad kalad
Laansoo/Saluste noori andekaid Kuuba/Rüütlit ja võitsid 3 paari
konkurentsis esikoha ning said auhinnaks 10 eurose Yonex kinkekaardi.
Ma ei eeldagi, et peaks saama sadu eurosid, aga see on juba
mõnitamine. Parem juba siis medal ja kook, aga tean, juhendis on nii
kirjas.
Me unustame ühe tähtsaima tingimuse
sulgpallivõistluse korraldamises – mängija on klient ja klient on
kuningas. Kokkuvõttes me tahame, et mängijad saaksid hea kogemuse
ja tunde ning tuleksid ikka ja jälle tagasi halli seda suurepärast
mängu mängima. Kuid Saluste ja Laansoo mõtlevad, et on meil seda
vaja? Pigem lähme kinno või teatrisse selle raha eest.
Loomulikult auhind ei ole tähtsaim
asi, aga arvan, et see on ikka oluline ja seda saaks palju paremini
lahendada. Veel pakun välja, et võistluse ajal võiksid toimuda erinevad loosimised ja muud lõbusad mängud/võistlused. Näiteks
servitäpsuses või vasaku käega pikkuse löömises. Preemiaks veidi
nänni või hoopis lühike treeningmäng mõne tippmängijaga. Kokkuvõttes jõuab ju auhinnalisele kohale kuskil 20% osalejatest ja tihti samad mängijad. Iga mängija on tähtis ja tuleks anda kõigile vähemalt mingigi võimalus tunnustuseks või heaks kogemuseks. See ei võta palju aega, ei ole kulukas ja lisaks vürtsi
meeleolusse! Kui vajate abi/nõuandeid/ideid võtke minuga vabalt
ühendust! Teeme ära!
Olen kuulnud aastaid Teie väiteid, et
küll nende Täiskasvanute GP-de korraldamine on raske. Olgu nii,
andke teistele võimalus ja vaatame kuidas nemad hakkama saavad. Seda
öeldes, GP2 toimubki äsjavalminud Tondiraba hallis ja läbiviijaks
Tondiraba Sulgpalliklubi. Eks novembris näeme, kuidas see õnnestub.
Mul on tihti tunne, et enamus
sulgpalliinimesi elab liiga vanas rutiinis. Ärme karda muutusi!
Ainult üheskoos saame edasi liikuda!
Alles oli Super Karikas. Must juhendas Vana ja Kuuba juhendas üllatuskomandot. Aga see on läind! Nüüd peab pilgu viskama uude hooaega. Ootuste ja lootuste osas panin üles uue küsimuse. Ärge hoidke oma arvamust tagasi.
Kusjuures esimene võistlus toimus juba ära. Eelmine laupäeval oli Li-Ningi Super Seeria ja Tondiraba avavõistluse ühisprojekt. Nii palju, kui mina hinnanguid ja kommentaare kuulsin, siis uue halli suhtes oli kindlasti rohkem positiivset vastukaja. Suurim probleem oli korraliku ventilatsiooni puudumine, kuid see oli ehitajate viga, et nad õigel ajal sellega valmis ei saanud ning nüüdseks peaks asi juba korras olema. Mulle isiklikult väga meeldib seal mängida ja selle lause ütlemise eest lubas Mikk Aru mulle ühe kõrge viie ning pastaka anda.
Võistluste tulemustest ka.
Meesüksikus võitis Andrei Kägo finaalis kolme geimiga Mihkel Taltsi. Naistest võidutses koduväljakul mänginud Kaisa Simon, kes sai jagu nüüd TÜASKi klubi liikmest Helen Kaarjärvest. Värvikamaid kommentaare ei oska välja tuua, kuna ma ei viibinud saalis üksikmängude ajal.
Meespaaris olin see-eest platsis. Lootsin endamisi, et lohakamad tabeliteuurijad ei panegi tähele, et Aru-Mängel on esimesele mõõduvõtmisele saabunud veidi teises koosseisus. Ega vorm pole kaugelti kuskil tipus, vaid pigem orus, kui nüüd mäestike võrdlusi kasutada. Igatahes väike ülehindamine vastaste poolt on ju peaaegu sama hea kui alahindamine. Mikk rääkis enne võistluste algust kõik ülejäänud 7 paari igaks juhuks läbi, öeldes, et me oleme selle turniiri "raskeim vastane". Vist oli kasu, sest finaali me jõudsime ja kaotasime Kaljurand-Kaselale 2:0, kuigi teises olime 18:16 ees.
Naispaaris triumfeerisid Kaarjärv/Margus, kes ka on seoses uute soodsate tingimustega moodustanud uue paari. Teiseks tulid Mažurtsak/Tomband. Madinat ja 3. geimilisi mänge jagus ning see annab mõista, et siin mänguliigis pole kunagi midagi kindlat, kui just Tolmoff/Hõim ühele poole võrku ei satu.
Segapaare oli kokku 3 ja alateadlikult lepiti kokku, et kuna saab nii vähe seda lõbusat mänguliiki mängida, siis teeme ikka täie raha eest - kõik kõigiga 3 geimi. Kasela/Margus kaotasid esimesed 2 mängu ning võitja otsustas viimane kohtumine Kaljurand/Tombandi ja Mažurtsak/Kivinurme vahel. Kusjuures algselt pidi Lukin Nurme asemel mängima, aga jooksis Tallinna Sügisjooksul endale korraliku vesivilli jala alla. Aga milleks ikkagi meespaarismängupartnerid ole? Hopsti asendus olemas. Dramaatilise lõpuga võtsidki võidu sunnitud vahetusega moodustatud paar Mažu ja Nurm 23:21.
Umbes kuu aega üleval olnud küsimus, kellega loetletud sulgpalluritest sooviksid elu ära vahetada, on lukus ning räägime tulemustest.
Kokku andis hääle 49 inimest ning enim paistis silma 2 vastust - andekas Kristin Kuuba ja positiivne Kalle Kaljurand. Kuigi umbes nädal enne lõppu oli ees Kalle mõne häälega, siis eikusagilt sai Kristin uut poolehoidu ja haaras võidu tugeva 16 häälega, Kalle jäi teiseks 14 häälega, siis oli tükk tühja maad ning kolmandale kohale platseerus vallaline Raul Must. Napilt jäid medalist ilma humoorikas Meelis Maiste ja südamlik Siiri Rajamägi vastavalt 4 ja 3 häälega.
Tänan kõiki vastajaid ja uus küsimus uuel nädalal!
Minul, Ants Mängelil, saab see sügis 20 aastat sellest, kui ma esimest korda Lasnamäe hallis sulgpallireketi kätte võtsin. Selleks puhuks avaldan edetabeli, kes on mind kõige rohkem inspireerinud, toetanud ja pannud mind seda ala armastama.
1. Koit Muru - Esimene treener, kes esimesed aastad sõitis 3 korda nädalas kell 9 hommikul ainult mulle ette lööma.
2. Ema/Isa - Alati mind innustanud nii vaimselt kui ka majanduslikult noorteeas, et ma saaksin välisvõistlustelt kogemusi.
3. Jüri Tarto -Tema trennidest olen kõige rohkem ise treenerina erinevaid harjutusi ja nõuandeid kõrva taha pannud.
4. Aigar Tõnus - Kõige kauem mulle trenni andnud treener, kellega koos olen võistlusreisidel palju aega koos veetnud (tervitaks kõiki neid autosõite).
5. Raul Must - Minu sõber/rivaal/meespaarismängupartner/võistlusreiside kaaslane algusaastatest peale. Tänu tema konkurentsile ja koos saavutatud noorteturniiride kogemustele, olen see mängija, kes ma hetkel olen.
6. Indrek Küüts - Mu esimene eesti mängija, kelle moodi ma tahtsin tulevikus mängida.
7. Kaisa Kaljurand - Minu üks esimesi segapaarismängupartnereid. Julgeim tüdruk, kellega ma koos olen mänginud, sest tema ütles mulle mängu ajal julmalt vastu ja pani mind paika, nii kui ma nägusid hakkasin tegema või niisama halvasti ütlesin. Siiamaani mu üks parimaid sõbrannasid.
8. Karoliine Hõim - Mu lemmik segapaarismängupartner, kellega koos on võidetud mitmed noorte kui ka täiskasvanute meistritiitleid. Minu arvates eesti läbi aegade parim nais/segapaari naine. Ei saa mainimata jätta ka kõiki neid lahedaid pidusid, mis tema ja ta õde korraldasid, mis omakorda hoidsid mind sulgpallipulsil.
9. Mikk Aru - Hea sõber ja noorteklassis mängisime mõne aasta koos paari ning saavutasime mõned head võidud. Tema roll on eelkõige olnud väljakust eemal meeleolu üleval hoidmisel.
10. Raul Käsner - Tartusse õppima minnes hakkasin temaga koos meespaari mängima. Paremat mängulist klappi pole mul kellegi teisega meespaaris olnud ning selle kahe aasta jooksul pidime harva teisele eesti paarile alla vanduma.
11. Andres Aru - Minu praegune meespaarismängupartner, kellega saan väljakul kõige paremini läbi. Üllataval kombel suudab ta minu tujutsemist ja klounaadi taluda. Eks aeg näitab, kaua ta suudab seda taset hoida? :)
12. Heiki Sorge - Kui ta veel aktiivselt mängis avaldas mulle tema puhul muljet füüsiline vastupidavus ja mitte allaandmine. 13 aastat Eestis üksikmängus võitmatuna püsida ei ole ka päris naljaasi.
13. Rainer Kaljumäe - Konkurent nii noorteklassis kui ka praegu. Kunagi olid meil tasavägised üksikmängud, nüüd keskendun tasavägistele paarismängudele. Meeldiv seltskonnakaaslane.
14. Kristo Kasela - Sulgpalliseltskonna raudtala. Nagu see ütlus: "Kes siis Kaselat ei tea?" Aga samas see võis Roberti või Rolandi kohta ka käia. Ebaselge.
15. Indrek Luts - Ma arvasin, et ma olen esisulgpallifanatt, aga siis sain temaga tuttavaks. Minu arvates hetkel parim meelelahutusliku jutu ja naljamees sulgpallimaastikul.
16. Sandra Kamilova - Noorteklassis, nii kui Sannu trennis oli, andsin alati endast trennis maksimumi, sest kuidagi pidi talle ju muljet avaldama. Lahe/tark/ilus neiu.
17. Kalle Kaljurand - Alati positiivne ja muhe mees. Mängisin ka mõnel võistlusel 17-18. aastase poisiklutina temaga paari. Sain õpetlikke nõuandeid ja imetlusväärne on tema sulgpallihing. Isegi kui kõik kohad valutavad, siis alati on olemas kapsikamm ning 10 mintsa varem kohale ning kreemitame kohad sisse ja väljakule mängima! Vabandused on nõrkadele.
18. Peeter Ärmpalu - Temalt omandasin veidi mängustiili, mis seisnes põrandal libisemises ning loomulikult selja tagant ja jalgevahelt löögid.
19. Meelis Maiste - Tema meespaar Küütsiga on mulle alati meeldinud ja oi kuidas ma tahtsin neid ükskord alistada. 2005nda aasta Eesti Meistrivõistluste meespaari finaalis me suutsime neid Mustaga esimest korda võita. Mu karjääri üks magusamaid võite!
20. Vahur Lukin - Ta oli küll minust paar aastat vanem ja me noorteklassis väga tihti algul ei kohtunud, kuid mida aeg edasi seda rohkem me madistasime ja siiamaani. See, kuidas Vahur sporti üleüldse jõuab/viitsib teha on muidugi märkimisväärne. Ja ma mõtlesin, et ma olen suur spordipoiss.
Teeme kokkuvõtte viimasest küsitlusest. Küsimuseks siis, et mis on peamine põhjus, miks sulgpalli harrastad?
Esimese koha võttis 26% "Fantastiline seltskond". Kohe tema järel 23% "Super mäng". Kolmandaks tuli "Olen sõltuvuses" 18%. Tagant poolt teine oli "Et sõprade ees kordade rekordiga uhkustada" 5% ja kõige ebapopulaarsem vastus oli üllatus-üllatus "Hea viis ennast vormis hoida" 2%.
Uus küsimus on üleval ja veidi isiklikum ning proovige ausalt ja vabalt vastata.
Raul Must kaotas esimeses ringis India esinumbrile pingelise ligi tund kestnud matši kolme geimiga 21/19 14/21 9/21. Eks paljud meist passisid peale, et seda mängu lives näha, kuid millegi pärast BWF ei kandnud antud mängu üle. Kahju. Topeltkahju, et Raul ei võitnud, kuid mängu pikkust ja tulemust ning tema enda kommentaari arvestades (www.raulmust.com) oli varianti küll. India mängija jõudis kusjuures veerandfinaali jäädes napilt ilma medalist!
Olles juba nädal aega tõsises sulgpallipalavikus ja mänge vaadanud, siis tooks paar punkti välja, mis mulle isiklikult silma on jäänud.
Esimeses ringis oli segapaar, kus kaks aasia paari madistasid. Esimeses geimis unustas pukikohtunik esimese geimi otsustavatel hetkedel (18:18) ära lugeda ühe punkti! Kaotanud punkti paar protesteeris ja kutsus peakohtuniku, kuid õiglust ei määratud. Punktisüsteem vedas alt, isegi MM-il!
Meespaarismängu veerandfinaalis võttis servikohtunik ilma naljata tsirka 6 serviviga ära. Maailma tipptasemel profid küll krimpsutasid nägusid ja küsisid, mis valesti. Vastus oli resoluutne - liiga kõrgel või keerasid peale. Isiklikult arvan, et kohtunikud ei tohiks nii suurel määral mängu sekkuda ja mängu kulgu mõjutada, kuid samas annan aru, et kui tõesti on suur viga, siis tuleb see ära võtta. Sõltub!
Noor 20. aastane hispaania neiu Carolina Marin näitas sisukat mängu. Kaheksandikfinaalis tuli ta 3. matšpallilt välja ja võitis. Veerandfinaalis tuli teises geimis uuesti 3. matšpallilt välja ning võitis geimi, kuid siiski mitte mängu. Esitan Eesti Sulgpalliliidule palve, et ta saadaks mõne hea välimuse või super iseloomuga mehe Marini juurde, et ta neiu siia Eestisse sebiks. Selliseid kihvte ja võitlejaid noori sulgpallineiusid oleks igati mõistlik adopteerida.
Pühapäeval on plaanis finaalid. Kel vähegi mahti tehke YouTube lahti ja vaadake tipptasemel sulgpalli!
Esmaspäeval 5. augustil algavad Hiinas Guangzhous Maailma Meistrivõistlused, sulgpallis loomulikult. Sinna eliitseltskonda on pressinud ka meie mees härra Raul Must.
Tema mäng on esimese päeva peaväljaku 13. ehk viimane mäng 13. paigutuse India esindaja K.Parupalli vastu. Usun, et siin lõppeb ka numbritemaagia ja 13 ning 13 punkti Raul ei saa. Telgitagustest juttudest nii palju, et Must alla 45. minuti ei kavatse mängida. Vorm pidavat super olema. Mäng algab eesti aja järgi umbes 17.30 ja seda saab Badminton TV-st jälgida. Kõik kaasa elama ja loodame parimat!
Külastasin üle pika aja lõunaosariikide pealinna Tartut. Mõtlesin endamisi, et viskan ka pilgu A le Coq saali, kus Triitoni klubi tegutseb. Tõepoolest, kuulujuttudel on tõepõhi all - töö käib.
Astun saaliuksest sisse ja juba on kuulda peatreener Mart Siliksaare häält. Selles on võimu ja powerit ning vahet ei ole, kas oled sponsor tänavalt, olümpiasangar või algaja kolmandat trenni, sa kuuled seda. Vasakul käel Rainer Kaljumäel on käed-jalad tööd täis. See ei ole ainuke asi, mis täis on. Mängijad/õpilased on kõik 5 vahel isegi 9 väljakut hõivanud.
Jään Eliidi trenni vaatlema, mõttes pliiats kõrva taga ning paber nina ees. Silma jääb laste/noorukite sihikindlus ja tahe ennast arendada ning paremaks saada. Kui viga tuleb, siis kutsuvad ennast - "come-oni" või näoilmega - kohe korrale. Aura trennis on fantastiline, isegi kui peab samu nägusid nägema viis korda nädalas kaks korda päevas. Kas tõesti Triiton võtab Eesti Sulgpalli 50ndatel Meistrivõistlustel 5 kulda? Võimalik...
Praegu on Venemaal Kaasanis käimas ja lõppfaasi jõudmas järjekordne universiaad ehk siis rahvasuus olümpiamängud üliõpilastele. Teeb väikese kokkuvõtte, mis mulje üritus jättis? Meie koondis koosnes järgnevatest mängijatest: Melissa Mazurtšak, Ronald Üprus, Tauri Kalmet, Liis Järveoja, Rainer Kaljumäe, Laura Vana. Esimesed neli esindasid Eestit ka võistkonnavõistluses, Rainer ja Laura pidid osalema eelnevalt White Nightsi võistlusel ja ühinesid hiljem.
LIIS JÄRVEOJA Korraldus oli ülisuper alates avatseremooniast ja lõpetades võistluspaika viivate busside graafikutega. Mõned vabatahtlikud ei omanud vajalikku infot ja ise tuli natuke rohkem mõne probleemiga pusida. Esimene trenn tekitas kohe masenduse. Meiega samaks ajaks olid väljakud broneerinud ainult asiaadid ja see ei andnud löökidele kohe üldse mitte kindlust juurde. Võistlusega selle eest võis enam-vähem rahule jääda, segapaariga vähem ja naispaariga rohkem. Prantsuse tüdrukute vastu mängitud naispaar tuli üllatavalt hästi välja. Individuaalvõistluse kohta ütleks et protokolli jääb üsna niru seis, aga enesetunne pärast mängu oli päris hea, sest pallivahetused olid pikad ja täitsa korraliku mängu moodi. Universiaadi kohta ütleks veel, et mõte iseenesest on väga hea: võistelda saavad vaid õpilased; aga alati leiab sohitegijaid. Mitmeltki poolt kuulsime, et Venemaal oli paljudel aladel rahvuskoondis, mitte aga õpilased. Eilse päeva seisuga Venemaal peajagu rohkem medaleid kui medalite arvu pingereas järgmistel. Kindlasti ei tehta nii ainult Venemaa, vaid ka teistes riikides; see on ürituse pahupool.
MELISSA MAZURTŠAK Üritus oli tõesti hästi korraldatud, kõik süsteemid töötasid probleemideta - ainus probleem oli kui ise näiteks õigeks ajaks bussi peale ei jõudnud, mida juhtus nii mõnelgi korral. Aga siis juhtus, et sai hoopiski delegatsioonile eraldatud autodega vajalikku kohta reisitud. Mängudest niipalju, et suurvõistluse kogemusteta mängijale such as myself oli esmakordne lavaleminek üksikmängus suur šokk. Etteservi ei saand endale lubada ,kuna värin oli samasuur, kui serviliigutus (väike liialdus:D). Aga iga mänguga kindlus kasvas ja tunne oli hea. Paarid läksid meil liisiga väga mõnusalt. Pall püsis ilusti piiride vahel, mitte nagu mul üksikmängus mängudega võib rahule jääda ja kogemustepagas sai toredat lisa. Toredaid seikasid oli palju palju! Näiteks kogunesime eesti maja ees yhel toredal õhtul et meisterdada valmis eesti tiimi omaenda Harlem Shake video. Selle tegemine oli ekstralõbus. Rahvast oli palju , kes meid veel pildistama ja filmima tuli. Aga selle video käigus tekkis ka paar vigastust. Võrkpallipoiss Kõresaar sai kyynarnukiga vastu nägu Ja avatseremoonial osalemine oli ka väga uhke tunne! Sellise rahvahulga ees marssida ja sinimustvalget lippu lehvitada oli väga võimas!
RONALD ÜPRUS
Nagu ilmselt tead siis eesti loositi kokku Hiina ja Prantsusmaaga alagruppi. Mul oli au mängida meesüksikut maailma 28. rankinguga hiinlase Gao Huani vastu. Piltlikult võib kirjeldada mängu temaga kui seinaga mängimist, sest tempo mida ta arendas ja löökide täpsus oli minu jaoks lihtsalt ulmeline, vastast eksima sundida oli praktiliselt võimatu. Prantsusmaa meesüksikut mängis Lucas Corvee kes edetabelis 99. kohal, kuid tema vastu oli juba natukenegi võimalik mängida ja pall püsis vahest ka pisut õhus. Individuaalis sain avaringis kohe vastaseks tugeva hiinlase Tian Hoouwei , kes küll maailma rankingus on 122. kohal, kuid mõni aeg tagasi võitis Australian Openi, kus alistas kõigi teiste top20 mängijate hulgas ka Lee Chong Wei, mäng oli pildilt sama nagu eelmise hiinlase vastu.
Korralduse poole pealt nii palju, et muidu üldiselt oli kõik super ainult selles pisut pettusin, et kohalikud ei osanud väga inglise keelt ja mõned ei rääkinud sõnagi, kuigi oli enne mainitud et kõik vabatahtlikud oskavad inglise keelt. Toidu valik oli ülisuur ja väga maitsvad.
Kui vähegi võimalik siis sellist üritust soovitaks kõigile, sest kust mujalt saada sellist kogemust, et mis tunne on mängida maailma parimatega, sest üldiselt nemad naljalt euroopa ei tule ja kui tulevad siis on nende võistluste tase nii kõrge, et ilmselt ainult Mustal on sinna asja.
Kokkuvõttes, mina olen sellega väga rahul mis seal toimus ja sai, kuigi seisud polnud kiita.
TULEMUSED
Eesti koondis kaotas kõik võistkonnamängud - Hiina 0:5, Prantsusmaa 0:5, Austraalia 0:3. Kõige lähemal ühe mängu ja punkti saamisele oli Melissa, kes kaotas üksikmängu austraallannale 1:2.
Individuaalturniiril sai Kaljumäe kaks head võitu ning ramm sai otsa tugeva korealase vastu ning jäi jagama 17-32. kohta. Vana omas 13. asetust ja oli ette 32 sisse paigutatud. Seal võitis ta tai mängijat ja pidi järgmises ringis alla vanduma malaysialasele, kuigi esimeses geimis oli mängu küll, 17:21. Kokkuvõttes Laurale 9-16. koht.
.jpg)
