Külastasin üle pika aja lõunaosariikide pealinna Tartut. Mõtlesin endamisi, et viskan ka pilgu A le Coq saali, kus Triitoni klubi tegutseb. Tõepoolest, kuulujuttudel on tõepõhi all - töö käib.
Astun saaliuksest sisse ja juba on kuulda peatreener Mart Siliksaare häält. Selles on võimu ja powerit ning vahet ei ole, kas oled sponsor tänavalt, olümpiasangar või algaja kolmandat trenni, sa kuuled seda. Vasakul käel Rainer Kaljumäel on käed-jalad tööd täis. See ei ole ainuke asi, mis täis on. Mängijad/õpilased on kõik 5 vahel isegi 9 väljakut hõivanud.
Jään Eliidi trenni vaatlema, mõttes pliiats kõrva taga ning paber nina ees. Silma jääb laste/noorukite sihikindlus ja tahe ennast arendada ning paremaks saada. Kui viga tuleb, siis kutsuvad ennast - "come-oni" või näoilmega - kohe korrale. Aura trennis on fantastiline, isegi kui peab samu nägusid nägema viis korda nädalas kaks korda päevas. Kas tõesti Triiton võtab Eesti Sulgpalli 50ndatel Meistrivõistlustel 5 kulda? Võimalik...
No comments:
Post a Comment