Ahoi!
Tegime ajalugu, eesti naiste võistkondlik tiim, kindlustas pääsu 2026. aasta Uber Cupi, Euroopa valikturniirile, mis toimub Türgis.
Sulgpallikauged inimesed võibolla hästi ei mõika, et mis see Uber Cup on? Ja kes see Thomas Cup on?
Lühitutvustus - Thomas Cup on meeste võistkondlikud maailmameistrivõistlused, mida korraldatakse alates 1950ndatest. 5 mängu, 3 üksikut ja 2 meespaari.
Uber Cup on täpselt sama süsteemiga, ainult 3 üksikut ja 2 naispaari, veidi lühema ajalooga (esimene toimus 1956.
Miks ma üldse ajalootunni järsku ette võtsin? Mis see meid väikest eestit puudutab?
Sest eile Eesti naiskond - koosseisus :
Helina Rüütel
Kristin Kuuba
Catlyn Kruus
Helis Pajuste
Ramona Üprus
Marija Paskotši
Lumikki Liias
Elisaveta Berik
Saavutasid midagi erakordset - jõudsime EM finaalturniirile, esimest korda!
Proovin võimalikult lühidalt kokkuvõtta emotsiooni, mis mulle need kolm päeva 3-5.detsember Kalevi Spordihallis andsid.
Esimesed kuulutused tekitasid minu pessimismi. Sotsiaalmeedia põles reklaamidest, kuidas tulge saali ja seisame kõik ühtsena, meil on ajalooline võimalus, kuidas me nüüd tuleme, näeme ja saame edasi.
Kuni viimase hetkeni ma polnud kindel, kas soetan endale festivali passi, või tulen võibolla ainult üheks õhtuks jne.
Kuid miskine sisemine lootusehääl, sositas mulle, äkki meil on võimalus?
Promo oli ülivinge, igast lühidad videod, kuidas küsiti arvamusi ja kutsuti saali kaasa elama. Kiitus sotsmeedia tiimile!
Mängijate aura kumas usku ja positiivsust.
Võistlusest - esimene mäng Hispaaniaga oli vast kõige prioriteetsem. Oli ju härjavõitlusega harjunud kuumaverelised hispaania naised eelmisel korra hõbeda napsanud.
Jah, neil ei olnud olümpiavõitjat ja maailmameistrit Carolina Marini, kuid üks asi on võimalust näha - teine asi on sellest väravast napikalt läbi joosta..
3:2 võit Hispaania üle andis vähemalt mulle lootusekiire.
Järgmiseks vastaseks oli Holland. Ka neil puudus mõni aeg tagasi karjääri lõpetanud paarismängude kuninganna Selena Piek. Põlvkondade vahetus ka märksõnaks nagu ka meil.
Skooriks? Jah, ära arvasite, kindlalt üle 3:2..
Tundus, et kas tõesti tuleb üllatus-ime?
Oma silm on kuningas. Enne kolmandat vastasseisu Itaaliga, tulid osad pärima, kas võib tekkida "surnud ring"? Mis on siis kui Itaalia võidab meid, kas võime ikka edasi saada?
Põhjusega küsisid murelikud eestlased.. võimalik oli lausa läbi aega suurim surnud ring, mida isegi integraalidega ei oleks võimalik välja nuputada..
Kuid rahustasin küsijaid - kui paneme makaroni ja pitsagurud itaalia naised kotti, siis micdrop ja tänan mängu eest!
Otsustava mängul näitas tiimikaaslastele eeskuju, ikkagi nende vaieldamatu liider - Kristin. 21:14 21:11 ehk teisisõnu maitsev hommikusöök eesti moodi!
Itaallaste ei jäänud alla, kohe järgmises mängus alistati Helis.
Kolmandas, võibolla kõige tähtsamas mängus (suur vahe, kas 1:2 või 2:1) astus areenile Catlyn.
Mnjaa, võttis suu ammuli neiu performance, kuid õnneks oli mul meeles lapsepõlvest näpunäide : "Pane suu kinni, muidu süda jahtub ära.."
Kolmandas 21:17 ja eduseis Eestile.
Neljandas mängus tulid, nägid ja võtsid meie Kristin ja Helina, kes just selleks võistluseks kokku tulid.
Oeh, aga ei tulnud kergelt - pean silmas mängu vaatamist. Tulemus ise 21:8 21:14, nii öelda möödaminnes.
Kui edasipääs oli kindlustatud, võis rahulikult hingata, aga mulle meeldis, et eestlased jäid saali kaasa elama.
Ramonš ja Catu ei lasknud taolist tuge käest. Pliks plaks 23:21, kuid siis itaallased, koos kodustatud asiaadiga näitasid klassivahet. 2:1 viimane matš konkurentidele.
Eesti mehed võitsid viimases kohtumises Luxemburgi ja saavutasid Inglismaa järel 2. koha. Pole paha.
Kokkuvõtteks mulle meenub üks igipõline tsitaat tundmatult filosoofilt ...
"Yesterday is history, Tomorrow is a mystery, but Today is gift - that is why it is called present.."
Mängel out,
Võtke vabalt,
A.M
:)
PS. Järgmise aasta Eurovisioonil saab 20 aastat meie põhjanaabrite triumfist Eurovisioonile..
peab meeldima ;_)
