Eesti Sulgpall 60 Meistrivõistlused ja Gala

Servus, sulgpallisõber!

Kuidas suled lendavad?

Ikka joonele ja kui vaja siis ka tripsuga!

Seesuguse väljamõeldud tervitusega alustaks, sest oli tihe sulgpallifestival Tallinnas 1-3. veebruarini Nord Spordihoones, kus toimusid 60. Eesti Meistrivõistlused.

Siinkohal võtan julguse kokku ja kirjutan, mis mulle silma jäi, millised mängud teritasid närve, kes üllatas ja mis pidi meeldima...

1. veebruar Neljapäev, kvalifikatsioonid ja esimesed ringid

Segapaar Järveoja/Kruus ja Joost/Paskotši andis võistlusele esimese pingelise matši, kui kolmegeimilises lahingus jäid peale kogenumad 21:18 otsustavas.

Naispaar Pajuste/Kamilova ja Helm/Laansoo vahel oli põhimõtteline ja pingeline vastasseis algusest lõpuni. Seekord tõmbasid pikema kõrre Ulla ja Eve.

Valusa kaotuse pidid vastu võtma Saadoja/Talviste, kes kaotasid matšpallidelt Salu/Merisalule 22:20 kolmandas.

Päeva lõpetas aga tõeline triller, kui Schmidt/Pärsim madistasid Järveoja/Kruusi vastu segas ligi tund aega. Manööverdati lõppu punkt punktis ja ei puudunud ka draama, kui matšpallil Pärsim servis Järveojale üle pea ja pall kukkus kahtlaselt. Kohtunik juba luges mängu lõppenuks ehk sisse, kuid koos peakohtunikuga jõuti otsusele, et pall oli ikka audis ja närvide mäng sai jätkuda. Lõpuks ikkagi edasi Schmidt ja Pärsim 23:21.

2. veebruar Reede, veerandfinaalid ja poolfinaalid

Kale/Kiik tulid lausa absurdselt välja 16:20 seisult Berik/Pärsimi vastu, võites 4. vastase matšpallilt 6 punkti järjest ja viisid mängu otsustavasse, aga siis sai ramm otsa ja edasi ikka Liisa ja Emili 21:15.

Mehiselt mängisid noored Schmidt/Themas, kui lülitasid raskest seisust välja nüüdseks juba kogenud Laanes/Järveoja 2:1.

Ohtlikku vormi näitasid Kilk/Kert, kes 2:0 alistasid Männik/Kirisma poolfinaalis.

Päeva mäng oli aga Must ja Kert meesüksiku poolfinaal, mis pani terve saali ohhetama. Publik ei suutnud enda soosikut otsustada, sest mäng oli nii nauditav ja pingeline. Lõpuks sai Must magusa revanši eelmise aasta kaotatud finaali eest. Otsustav geim 21:15 Raulile.

3. veebruar Laupäev, finaalid ja pronksmedalimängud

Kahjuks vigastas ennast Berik poolfinaalis, mis tähendas seda, et mänguta said pronksmedalid kaela Schmidt/Pärsim segapaaris ja Helm/Laansoo naispaaris. 

Kulla segapaaris võitsid veenvat mängu terve turniiri näidanud Kaljurand/Rüütel. Hõbedaga pidid teist aastat järjest leppima Üprus/Õunmaa.

Naisüksikus tuli esimest korda eesti meistriks Helis Pajuste, kes alistas finaalis Catlyn Kruusi. Pronksi võitles välja Ramona Üprus.

Naispaari kullamängus näitasid paremat minekut Kruus/Üprus, kes võitsid Margus/Rüütlit. Esimene meistritiitel mõlemale neiule.

Meespaaris olid fantastiliselt häälestunud pigem üksikmängule keskendunud Kert ja Kilk, kes paljude üllatuseks lükkasid troonilt 9! järjestikust aastat kullal olnud Kaljurand/Käsneri. Kaks tihedat geimi 21:19 ja 21:18. Pronks Männik/Kirismale.

Turniiri üheks parimaks mänguks oli aga meesüksikmängu finaal, kus otsustavas geimis oli nii Raul Mustal, kui Tauri Kilgil kasutada korduvaid matšpalle. Lõpuks 25:23 kuldmedal kaela noorele tulevikutähele Kilgile.Pronksi võitles välja Kert, kes võitis Schmidti 2:1. Andrei ja Ramona olid see aasta ainukesed, kes olid viimasel mängupäeval väljakul kõigis kolmes mänguliigis - hea töö!

Eesti Sulgpall 60. juubeli Gala

Õhtul toimus ühine koosviibimine Nõmme Kultuurikeskuses. Peeti kõnesid, autasutati eelmise Aasta Parimaid, söödi maitsvaid suupisteid, esines ansambel Regatt, kes hoidis tantsupõrandal pulsi üleval.

Õhtu naelaks oli heategevuslik oksjon, kus müüdi erinevaid kihvte pilte eesti sulgpalli tipphetkedest ja hästi tabatud hetkedest. Seoses sellega oli ka intriigi - kes kohal oli, see teab. Loodame, et olukord lahenes mõistlikult.

Mis ma kokkuvõttes oskan öelda, sulgpallisõbrad?!

Teiega on ikka vinge ja koos veedetud hetked saalis, trennis, võistlustel, koosviibimistel peavad meeldima!

Edasi Eesti Sulgpall - järgmiste olukordadeni!

A.M

NB! Pildimaterjali eest hoolitses Oleg Hartsenko. 

Siin minu tagasihoidlik pilt, Galal tehtud kunstiteosest.

Jõulusoki mäng 1

 Kohe varsti hakkavad päkapikud käima ja mis võiks parem olla, kui võita/teenida välja uued sokid?

Mängureeglid lihtsad - vastata ühele küsimusele. Sõltumatu žürii otsustab vastuse kvaliteedi/originaalsuse/põhjenduse järgi, kes võidab.

Let´s go!

Küsimus 1

Peter Gade, Lee Chong Wei, Carolina Marin, Victor Axelsen - kujuta ette ...

a) kellega mängiksid paari?

b) kellele lööksid risti rabaku joonele maha?

c) kes oleks  su treener vähemalt paar aastat?

d) kellele tutvustaks eesti talverõõme nagu lumesõda/suusatamine/lumelauatamine/lumememmede ehitamine jne.

NB! Üks mängija iga vastusevariandi jaoks ja palun ka põgus põhjendus miks? :)

Vastata saavad nii lapsevanemad, lapsed, kui ka kõik sulgpallisõbrad - lihtsalt sokid on pigem pisemale jalale :)

Auhind

Alfred Kivisaare nimeline "Ema - Isa - Laps" üritus

Põnevad ja harivad raamatud ning mälestusi säilitavad medalid - ootamas omanikke.

Kolm küsimust Lapsele.

Kirsika (Vaidla)

1)  Kuidas võistlus meeldis?

Väga hea, mõnus.

2) Kes su treener on ja kaua mänginud oled?

Aigar Tõnus ja olen umbes 5 aastat mänginud.

3) Kas ema Sirli andis sulle mängu ajal nõu ka?

Jaa, et ma vähem tõstaks ja veel taktikalisi nõuandeid.

Marti (Randväli)

1) Kuidas võistlus meeldis?

Hästi, oli raske.

2) Kes su treener on ja kaua mänginud oled?

Raul Must ja umbes  1 aasta.

3) Kas isa Peeter andis sulle mängu ajal nõu ka?

Jah, korralik serv, reket üles, jalad tööle.

Saal oli puupüsti täis hommikust praktiliselt õhtuni välja.

MaQusaid auhindu/loosihindu igale maitsele.

Gregor ja Kristo Kivisaar peale kihvti ja pingelist B- liiga võitmist meespaaris.

Võtan lühidalt kokku - anonüümseks jääda sooviva sulgpallifanatti jaoks on ainult üks kord aastas toimuv Ema - Isa - Laps võistlus. Võtab aset enne detsembrit, kuskil Punase tänava kandis. 

Soovin korraldajatele ja orgunnijatele jõudu ning jaksu, et pika ajalooga ja traditsioonidega võistlus näitaks teed nooremale põlvkonnale. Samuti õpetaks juba varakult väärtusi, mis on hindamatud - tervis ja pere.

Lõpetuseks üks vahva pilt "Vapratest ja Veel Vapramatest."

Kamba ja perevaim - Peab Meeldima!

Olge terved!

Tervitades,

Mängelvana

A.M Top 30 sulka"influentserit"

Vaatan kalendrisse ja tuleb tõdeda tõsiasja, et varsti saab mul 30 aastat sulgpallimängu viljelemist ja eesti kommuunis olemist. 

Ilus number, miks mitte kirjutada midagi selle puhul. 

Inimesed, keda mainin paari sõnaga, ärge siis liiga südamesse võtke ja pahaks pange, kui keegi listi ei küündinud :)

1. Koit Muru - esimene treener, rohkem pole vaja midagi lisada.

2. Ema/Isa - alati toetanud vaimselt ja majanduslikult minu spordialaga tegelemist.

3. Jüri Tarto - treener, kelle trenni siiani hea meelega astun.

4. Aigar Tõnus - parim tehnikatreener eestis, kui on piisavat kannatust tehnikat perfektsuseni treenida..

5. Kaisa Kaljurand - esimene tõsisem segapaarismängupartner.

6. Mikk Aru - esimene tõsisem meespaarismängu sõber.

7. Karoliine Hõim/Kaisti - kõige edukamad aastad segapaaris.

8. Raul Must - kõige edukamad aastad meespaaris.

9. Andres Aru - kõige kauem meespaari koos mänginud.

10. Heiki Sorge - noore mängijana tahtsin sama võitmatu olla paarismängus nagu tema oli üksikmängus. 

11. Kristjan Kaljurand - läbi aegade eesti parim mees paarismängija.

12. Kristin Kuuba - sihikindel, töökas, unistuste poole pürgija. Minu respekti teeninud.

13. Einar Veede - fantastiline võrgu ja terav mäng.

14. Vahur Lukin - distsipliin ja oma tugevuste peale surumine mängu ajal.

15. Indrek Küüts - mentor, kui õppisin, kuidas eestis paarismängus tippu jõuda.

16. Meelis Maiste - Küütsi lojaalne meespaari partner, kes ei olnud suu peale kukkunud.

17. Sandra Kamilova - noorteklassis koos üles kasvanud, seeniorides reunitenud.

18. Grete Hõim/Talviste - särasilmne võitleja, kellega mul on olnud rõõm ka segapaari mängida.

19. Karl Kivinurm - enesekindluse ja hästi mängust aru saamisega silma paistev paarismängija.

20. Tanel Talts - vennapower meespaari eeskuju vol 1

21. Taimar Talts - vennapower meespaari eeskuju vol 2

22. Helina Rüütel - parim vasakukäeline, keda olen näinud eestis mängimas.

23. Karl Kert - oli au sinuga väike challenge matš üksikus teha, kui sa 15. aastane olid. Ei mäleta küll, kes võitis ;)

24. Kertu Margus - kaugelt näha, et mängu nautiv tartu neiu.

25. Eve Laansoo - empaatiline kunagine segapaarismängupartner, kellega saab rääkida - vabalt.

26. Peeter Ärmpalu - alati saalis kohtudes tuleb sõbralikult tervitama ja meenutama häid aegu.

27. Alfred Kivisaar - kuigi polnud noorteklassis kõige soojemad suhted, siis ta andis mulle palju võimalusi - esimene sponsorleping ja esimene treeneri töökoht.

28. Triinu Tombak - aitäh kutse eest Murufondi korraldustiimi.

29. Gretel Ainen/Saadoja - üks parimaid naisvõitlejaid, keda olen väljakul näinud..

30. Kalle Kaljurand - õppisin härralt nii põlvede ja muude valusate kohtade kreemitamist enne mängimist. Samuti ei saa mainimata jätta enesekindlat mängueelset töötlemisekunsti, milles ta oli korüfee.

GP-2 Lennes - 4. november Paarismängud

 Eesti GP sari rändas käimasoleval nädalavahetusel Jürisse, uhiuude Lenne Sulgpallihalli.

Seekord oli plaanis laupäeval ainult mees-, nais- ja segapaarid 4 erinevas tugevusgrupis. Üksikmängud toimuvad täna.

Isikliku arvamusena avaldan, et mulle meeldib formaat, kui paarid ühel päeval ja üksikmängud teisel päeval. Kuna sulgpall on kasvanud Eestis "hiiglaseks" - pean silmas just osalejate arvu - mängijad tulevad kohale Talliinnast, Pärnust, Tartust ja teistest eestimaa paikadest, kuid samuti kohtab saalis kultuurseid turiste ka Indiast, Taist, Soomest - kes enamus on leidnud, et eestimaa täitsa tore pesake, kus elada/töötada ja sulgpallivõistlustel käia.

Viibisin saalis terve päeva, üheks põhjuseks kuna võtsin üle pika aja osa GP-st just segapaarist 1. liigas ning mul on omamoodi kiiks/komme, mille olen saanud esimeselt treenerilt Koit Muru - võistlused on sportlase/treeneri/korraldaja Pidupäev!

Väikse poisina ma ei saanud sellest lööklausest aru, aga nüüd  mõistan. Näed saalis kamraade, teekonna kaaslaseid, elad neile kaasa, vaatad põnevaid vastasseise, arutad, kes on vormis, kes võiks võita, kes võiks üllatada ja loomulikult enda mängud pakuvad kogemusi/mälestusi - sellist tunnet trennimängus ei teki peaaegu kunagi! 

Teen kokkuvõte minule silma jäänud põnevamatest lahingutest, mis silma ja meelde jäid.

NP Meistriliiga

A- alagruppi keerutas lotomasin paberipeal tõeliselt võrdse ja intriigirohke grupi - klassikalised spordireporterid nimetaksid seda isegi "surmagrupiks", kuid mina kasutaksin siin pisut positiivsemat/uuemat nime - "Ellujäämisgrupp".... Sest 4 ühtlast naispaari ühes alagrupis - pikad silmiväsitavad, aga samas adrenaliini pakkuvad rallid - ainult tõelised "survivorid" ja "kangelannad" on nõus väljakule astuma!

Asjaolude kokkusattumisel väljakul tuttavaks saanud naispaar Grete Talviste ja tailanna Nonnadda Silamai läbisid grupi puhaste paberitega. Tuliseim matš oli neil Kamilova/Pajustega. 

Teisest alagrupist pääsesid finaali  tartu neiud  Johanna Violet Meier ja Marelle Salu.

Finaalis jäid peale Grete ja tailanna 21:12 21:14 ja sõprussuhted Eesti ja Tai vahel said boosti! Kuulujuttude järgi langetasid reisifirmad talveks Taile reise vähemalt 33% :)

MP Meistriliiga

Tervislikel põhjustel ei osalenud algselt kirjas olnud eesti raudvara ja praktiliselt alistamatu meespaar Käsner/Kaljurand.

See asjaolu lõi omakorda kaardipaki nii sassi, et saalis oli kosta enne matšide algust palju suminat - nagu Bismarkis, kes valib trumbi ja kas tuleb ladumine või hoopis tihide ära andmine...

Pikema kõrre tõmbasid H.Themas/O.Männik, kes marupingelises 3. geimilises finaalis alistasid Triitoni paari Mikk Õunmaa/Anton Beriku.

Kolmandaks mängisid ennast kõvade madinatega ja surnud ringidega tallinna väsimatud seeniorid Vahur Lukin ja Karl Kivinurm.

SP Meistriliiga

Meie segapaarismängu tippe kohal seekord polnud, peale viimase EMV hõbeda Üprus/Õunmaa. Sellegipoolest jagus nauditavaid mänge igale maitsele. 

Finaali jõudsid eelpool mainitud favoriidid ja paar nädalat tagasi seenioride Balti Meistriks kroonitud Kamilova/Kivinurm.

Ja milline finaal oli, otsast lõpuni. Esimene geim 26:24 ja teine maksimum kontsentratsiooni ja enesekindluse pealt 21:13 Sandrale ja Karlile.

Vara veel seenioreid maha kanda, noored. Kogemused, kokkumäng ja meeletu mängurõõm on mõnikord ohtlikum kombo, kui trennide arv nädalas...

SP 1. liiga

Eraldi tooks just selle mänguklassi, kuna mina ei mäleta, et GP-l oleks esiliigas või meistriliigas 20 segapaari kirjas. Viis 4. alagruppi, tase võrdne, lihtsaid aasapeal jalutuskäike praktiliselt polnud ühtegi. Võitjat pea võimatu ennustada.

Lõpuks jõudsid 5. mänguga finaali Külle Laidmäe ja Mario Saunpere ning Hanna Bender ja tõelise viikingi auraga Mikk Aru. Peale jäid kogu turniiri stabiilset ja intelligentset mängu näidanud Külle ja Mario 21:18 21:13.

Palju õnne ka teiste liigade parematele, kõiki ägedaid mänge ja võitjaid ei jõua lihtsalt üles lugeda :)

Juba täna on plaanis üksikmängud Lenne Sulgpallihallis ja pidupäev üksikmängu huntidele ja rebastele.

Lõpetuseks paar pilti, mida tiheda mängupäeva jooksul jõudsin teha. Andke andeks, et ainult kaks :)

Heategevusliku oksjoni korraldaja A.M ja parima pakkumise teinud kotitäie Li-Ning sokkidega Aare Luigas. Noored Murufondi kasvandinud saavad varsti uutes sokkides rokkida!

Anonüümseks jääda sooviva sulgpallifanatti altar, kus saab unistada ja võibolla mõnikord läheb midagi isegi täide.

Balti Seenioride Meistrivõistlused

 21. oktoobril toimusid Riia kesklinnas Olympic Center spordihallis Balti Seenioride Meistrivõistlused.

Võisteldi 35+ vanusegrupis, kuni 80+ vanusegrupini välja (iga 5 aasta tagant uus vanusegrupp).

Korraks jooksis info ka Sulgpalliliidu kodulehelt läbi paar kuud tagasi, et võistlus plaanis ning ütlen ausalt - olin skeptiline minekus. Kui aga kuulsin, milline Eesti delegatsioon minemas on, siis polnud hetkekski kahtlust - let´s go!

Laekusime oma seltskonnaga reede õhtul Riiga, et sisseelamis õhtusöök teha ning taktika/ennustused läbi rääkida ja ka võistlusnärvi maandada. Loomulikult ka seepärast, et paljudel hakkasid mängud laupäeva varahommikul.

Pean tunnistama - grammikese eestlasliku kadedusega - lätlased olid ürituse hästi korraldanud. Saal ise oli veidi külm .algul ja kindlasti mitte spetsiaalselt sulgpalluritele mõeldud, kuid oli ka palju positiivset. Kohapeal pakuti kohvi, ajagraafikust peeti kinni, igal mängul olid tublid lapsed punktikeerajad, afterparty sooja/külma lauaga kaetud, lisaks lahjemad joogid - mõistliku hinna sees kõik.

Kõiki tulemusi ei jõua ette lugeda, aga tooks välja mõned etteasted eestlaste poolt.

1) Sandra Kamiloval ei jäänud palju puudu, et tulla ainukeseks kolmekordseks võitjaks 35+ vanuseklassis. Naispaaris tulid, nägid, võitsid Ulla ja Kai-Riin Sandrat ja Eve poolfinaalis ning finaalis teist eesti naispaari Gretet ja Gretelit.

2) Naisüksikmängu finaal  Sandra ja Grete vahel oli pingeline algusest lõpuni, lõpuks jäi Sandra peale 21:19 kolmandas.

3) Meespaaris võtsid kulla Karl ja Vahur, pronksile mängisid ennast vennad Arud Mikk ja Andres.

4) Segapaaris domineerisid eestlased peaaegu täielikult 35+ . Oma teise kulla said kaela Sandra ja Karl, Gretel ja Vahur hõbeda. Pronksile ja ka pildile said paljude arvates pisut üllatuslikult, FB messengeris kokkulepitud, rahvusvaheliselt segane paar  - Ants ja lätlanna Anita Švalbe.

5)  40+ vanusegrupis tõid kulla segapaaris koju Andres ja Ulla, pronksi võitlesid välja Liisu ja Erti. Meespaaris saavutasid 2. koha Siim Sarapuu ja Indrek Tarto.

6)  Külle Laidmäe tuli kahekordseks Balti meistriks - üksikmängus ja naispaaris koos Elina Elkindiga.

Afterpartyl pakuti head ja paremat, tehti seltskonnamänge, ka mõned tantsumuuvid olid jäetud jalgadesse.

Kokkuvõttes ütlen ausalt - tasus minna.

Olgem seeniorid, jäägem juunioriteks ning ärme kunagi unusta, kus on meie juured.

Sulgpall liidab ja lahendab olukordi.

Lõpetuseks  üks nostalgiline hetk jäädvustatud 20 aastase vahega.

Lasnamäe Sulgpallihalli uued-vanad tuuled

 Märkamatult sügis ukse ees ja meenub üks ütlus - septembrikuus kõik on uus!

Kes leidis endale uue treeninggrupi, kes vahetas mängusõpru, kes astus uude klubisse, kes avastas vana/uue mängimise koha jne...

Tahaksingi siinkohal jutuks võtta minu lapsepõlve treeningkeskuse ehk Lasnamäe Sulgpallihalli Punasel tänaval.

Graffiti halli peaukse kõrval.

Tsirka 30 aastat spetsiaalselt sulgpalluritele mängupaigaks olnud legendaarne hoone on läbi elanud nii rõõmsamaid kui kurvemaid aegu. Vahepeal tundus, et koht on välja suremas, kuna lihtsalt seisis tühjana - ei olnud noori ega ka piisavalt harrastajaid/asjaarmastajaid seal treenimas.

Mäletan, et mõned aastad tagasi oli pool saali iluvõimlejate kasutada, sest kuidagi pidi halli kasutusaega manageerima. 

Kuid tahan jõuda jutuga nii kaugele, et olles olnud seal viimase paari kuu jooksul tihedam külaline/mängija, julgen väita - on saavutatud uus hingamine!

Lastetrennid toimuvad vähemalt 5 päeva nädalas ja saal on noori mängupoisse ja tüdrukuid pea alati täis kõik 7 väljakut. Rääkides treenerite Aigari ja Siiriga, siis kihvt atmosfäär on õhus. Noored on juba tegemas erinevates vanuseguppides GP-del häid tulemusi ja on oodata järelkasvu lähiaastatel.

Õhtustel aegadel on hall hõivatud harrastusmängijate, kes madistavad omavahel kas ainult mängides või treener Raimo Pregeli ja Roman Pankini juhendamisel tehnikat, liikumist ja uusi teadmisi omandades. Isegi Yonex pood on õhtuti enamasti lahti. Ühesõnaga elu käib ja see on ainult positiivne.

Treenerid Siiri ja Jüri.

Eelmine kolmapäev oli meie legendaarsel treeneril Jüri Tartol sünnipäev, peaaegu ilus ümmargune juubel. Härral on ikka energiat õpetussõnu andmas käia ja tõeline privileeg oli olla üle pika aja taas tema õpilane väljakul.

Uued ja vanad sulgpallisõbrad Jüri sünnipäevapildil.

Annab mõista, et sulgpalli mängimise/treeneritöö jaoks ei jääda vanaks, vaid jäädakse vanaks, kui enam sulgpalli ei mängita.