Reedel toimus minu ja Karl Kerdi vaheline üksikmäng. Ise ootasin seda mõnda aega. Unetuid öid eriti polnud, aga ärev tunne oli sees küll. Ettevalmistus periood oli lühike, kuid ikkagi oli huvitav teada, kas paarismängule keskendunud mängija saab vastu noorele andekale üksikmängijale. Eks Karl mängib paari ka, kuid usun, et ta ise ka eelistab üksikut.
Kui mul tuleb raske ja tähtis mäng,
siis üritan peas välja mõelda plaani ehk kuidas taktikaliselt
mängida.
Kerdiga polnud ma varem mänginud, mis
veidi raskendas asjaolusid, kuid seevastu olin ikka teda kõrvalt
vaadanud.
Esimese asjana tuli pähe vastupidavus.
Ilmselgelt kestab ta minust kauem, seega pidin proovima
pallivahetused lühikesed hoida.
Teiseks proovisin teda üllatada
tempomuutustega. Mõni pallivahetus ründavalt, mõni ümaramalt.
Kasutama nii palju kui võimalik teravat mängu.
Korrutasin endale, et võrgus pean
olema julge ja aggresiivne ning riskima.
Väga oluline oli esimene geim teda oma
mugavustsoonist välja viia, kuna võibolla ta polnud harjunud
minusuguse üksikmängustiiliga.
MÄNG
Alguses jäin kohe paari punktiga taha. Pallivahetused ei olnud väga pikad, kuid juba intervallil tundsin nagu oleks keegi mulle nööri ümber kaela tõmmanud ja peab tõdema, et poomine kestis terve mängu. Proovisin küll rünnata ja palli ruttu maha saada, kuid Karl tõi pallid kaitses ära ja mängis mulle ümaralt vastu tilka ja kõrget kauget. Võrgumänguga jäin rahule, kuna mul oli tõesti hea päev ja sealt sain palju punkte, kuid ülejäänud elementides jäin õige pisut alla.
Kokkuvõttes 21/15 21/16 matšivõit Kerdile. Kui mul oleks veidi paremini õnnestunud oleksin ehk geimi kätte saanud, kuid mänguvõit jäi ikkagi kaugeks. Puhtalt vastupidavuse pärast.
Siiski on mul hea meel, et Karl oli nõus Challengega ja saab väljateenitud intervjuu järgmine nädal. Lisaks pakkus ta veel välja, et võiksime vaatamata minu kaotusele mingil võistlusel koos paari mängida.
