Eelmine nädal leidis Viimsis aset
hooaja teine GP. Tartlased olid seljad kokku pannud ning ühise
bussiga kohale põrutanud. Igati vinge, meenutab vanu häid aegu, kui
sai laupäeval kell 7 kogunetud Punase halli ees. Järjekordne
tõestus, et hetkeseisuga sumiseb sulgpallielu lõunas paremini.
Paari sõnaga tulemustest.
Meesüksikmängus võttis esikoha
favoriit Rainer Kaljumäe, kuid andis ära 2 geimi – ühe „mahlase
õuna“ külalislahkusest lätlasele Livinsile, teise
finaalivastasele Järveojale. Just viimane näitas südikat mängu
nii eelnevates ringides kui finaalis. Musta seljataga muutub
konkurents tihedamaks, mis on ainult positiivne.
Naisüksikmängus triumfeeris Kristin
Kuuba, kes alistas finaalis lätlanna Pope üsna kindlalt. Küll aga
haarasid publiku tähelepanu nii mõnedki pingelised alagrupimadinad.
Lõunanaabrite abiga saime siia mänguliiki 2 neljast võrdse
tasemega gruppi.
Meespaarismängus haarasid oma esimese
võidu sel hooajal Käsner/Kaljumäe. Finaal Džunki/Aru vastu oli
pingeline nii seisu, kui emotsioonide suhtes. Selles mänguliigis on
noori paare vähe peale tulnud. Jääb mulje, et kramp tuleb peale
kui Sorge/Veede teisel pool võrku paar kiiremat liigutust teevad.
„See-on-läind“ mentaliteet tuleb asendada
„Ei-anna-midagi-lihtsalt“ mõtteviisiga!
Naispaarismängus oli kordusfinaal
esimesest GP-st. Ka nüüd olid võidukad Kuuba/Rüütel ja
Margus/Talviste leppisid teise kohaga.
Segapaarismängus tulid nurga tagant
asetamata mustad hobused Džunki/Ainen ja võtsid esikoha
Käsner/Marguse ees. Poolfinaalis said esikohaomanikud jagu perekond
Sorgedest. Kas koondiseuks läks seetõttu irvakile? Ei tea, liiga
vara öelda ja järeldusi teha.
No comments:
Post a Comment