Nonii, Daamid neiud, naised, härrasmehed
See postitus on Teile, ülejäänud võivad ka loomulikult lugeda.. Eriti Sulgpallisõbrad!
Jõuludel võiks ju andeks anda, aga samas tundub mulle, et mõnikord on kättemaks magusam - öeldakse ju nii. Ma ka ei tea.
Ma pole elus pea et kunagi kellelegi halba tahtnud, aga see ei tähenda, et sul elus hästi läheb. Eks see oli ju minu süü, kui 2020. aasta alguses otsustasin Vinni Täiskasvanute laagrisse minna.
Peatreeneriks oli Kristin Kuuba, panin ennast varakult kirja, vahet pole palju see laager 2,5 päeva eest oli mingi 180 eurot. Kogu pakett ikka -
ööbimine 15 euri öö "peldikus", 5 euri söögikord ; all you can eat buffee; Saalikasutus kindlatel aegadel, sest gruppe oli koguni 6, täismaja 72 mängijat vähemalt.
Superluks laager.
Aga jäin siis haigeks keset laagrit, keegi mind ei lohutanud välja arvatud, Mikk Aru, kes mu Rakvere bussijaama sõidutas enda vabast tahtest. Aitäh sulle, selle eest ;)
Mõtisklesin, et kas peakorraldaja Kasela teeb mulle äkki mingi hinnaalanduse, et ei saa haiguse tõttu laagris jätkata, noh äkki vanade heade aegade mälestuseks.
Mõtteks see jäi.
Pole hullu, mul pole kunagi raha olnud. Teiste kulul elanud, ma ei väärinud seda toetust, mis mu pere ( Sulgpallipere) ja tõelised Sõbrad on andnud mulle.
Postitus on pikaks läinud.
Nagu Ott Sepp üks aasta ütles,"pikk jutt, hea jutt"
Siis hea mitu korda lugeda, kui viitsimist on ;)
Olge muhedad,
Silm pähe, 1:21 esimene geim
A - driim
No comments:
Post a Comment