Kas te teate seda tunnet, kui oled millegist nagu kuulnud, aga oma silmaga pole näinud? Selline tunne oli mul Hiiumaa Tuti turniiriga, mis iga aasta mais toimub. See aasta võtsin julguse kokku, jalad selga ning ujusin esimest korda kohale.
Täpselt ei teadnud, mis mind ees ootab. Laupäeval olid sulgpallimängud, kus võisteldi mees-, nais- ja segapaarides. Ilma tellisime järelmaksuga ette ära ja ma oleks olnud nõus sellise ilmaga isegi õues sulgpalli mängima, kasvõi kordade peale.
Rahvast oli üle terve Eesti kokku sõitnud, ligi 80 osalejat. Huvitava faktina olgu öeldud, et see on ainuke võistlus, kus on vanusepiirang ja põhjusega - sest iga laps ei ole valmis veel Neemre tagantkätt nägema.
Võistlus algas. Meespaaris olid favoriidid noored Tartu meespaarinugised. Kuid mõned neist komistasid varahommikul segavate enesetunnete küüsi. Päris nohu ei olnud, aga midagi vist ikka häiris. Finaali jõudsid ühelt poolt vanameister Einar Veede ja tema paariline Andres Hoop, kes minule üllatuseks rääkis terve turniiri "natuke" rohkem kui 3 lauset. Poolfinaal Rääbis/Hanseni vastu oli vaieldamatult turniiri parim mäng. Löödi sukeldumiste maailmarekord, kui Einar ja Andres üks ees, teine järgi põrandat pühkisid. Publik elas maruliselt kaasa ja vedas, et katus pealt ära ei lennanud. Teiselt poolt tulid enesekindlad Kapp/Mitt, kes ka enda paremuse finaalis maksma panid.
Naispaaris oli ka pingelisi mänge, kuid finaalis olid kogenud Kätrin Lepp ja Külle Laidmäe, kuid vastas võitlushimulised Katre Siliksaar ja Marianne Haar. Punkt punktis mindi otsustavas geimis ja mängu otsustas serviviga. Hiiumaa tiitli võtsid oma esimesel korral Katre ja Marianne.
Segapaaris oli pandud veidi fortuuna kätt mängu, sest paarilised loositi, siiski küll kahes tugevusgrupis. Kõvas konkurentsis jõudis finaali koondisepoiss Sander Merits koos Irja Ratassepaga. Sander käis kuu aega tagasi EM-il just segapaari mängimas. Küsisin enne võistlust talt, kumb korraldus parem oli kas Tuti või EM? Ta naeratas ja jättis küsimuse veel õhku rippuma.
Teiselt poolt purjetasid ülilihtsate võitudega finaali alati suurfavoriidid Kati Rüütelmaa ja Ants Mängel. Võitsid siiski Merits ja Ratassepp, aga eks ma pidingi natuke arenguruumi jätma, muidu tead esimese korraga kohe mäetipu vallutamine on maruigav.
Võistluse vahepeal pakuti seljankat, kohvi, kringlit ja maitsvat tuulehaugi ja särga.
Õhtul suundus kogu sulgpalliseltskond Kärdlasse Rannapaargu lounge, kus toimus autasustamine ja afterparty. Sai põnevaid kohtumisi meenutatud, söödud, joodud, tantsitud ning ka uusi paare kokku lepitud, kellega järgmine võistlus mängida.
Üks on selge, et suvine Hiiumaa on koht, kus käia ja kui lisada sinna ka sulgpalli mäng ja sulgpallisõprade seltskond, siis seda võrrandit lahendaks kasvõi mõni teine aastagi.
