Kõige raskem oli olukord, kui mängisin 2013 Eesti Meistrivõistlustel Segapaari poolfinaali Gretel Aineniga - vastaseks noored tõusvad tähed Kristin Kuuba ja Mihkel Laanes.
Võistlus toimus Tartus ja nii kui A le Coq Spordihoone uksest sisse astusin tuli Mart Siliksaare ja ütles teise asjana: "Oo favoriidid tulevad!". Muigasin selle peale :) Aga Greteliga mulle meeldis mängida, andis alati endast parima.
Poolfinaalis tulidki kodusaali Mihkel ja Kristin Mardi juhendamisel meile vastu. Ma ei mäleta, kuidas esimesed 2 geimi läksid, igatahes kolmandas juhtisime 20:18 ja omasime 2 matšpalli. Mina läksin servima ja mul oli tagakuklas see Mardi ütlus, et favoriidid ei väärata. Ja läksin krampi, liiga võidutahteliseks, mis sulgpallis on Rule Number 1.
Mihkel ja Kristin kaks noort, teenisid järgmised 4 punkti, aga mis kõige hullem, väljakult ära jalutades hakkas mu vasak jalg tunda andma. Ma olin siis kõigest 26, aastat vana ja juba suutsin endale haiget teha.
Pidin oppile minema, arst ütles midagi meniski kohta, et mul on see ülekaalu tõttu ära kulunud, liiga palju väljakul pingutades. Lõppu ütles arst resoluutselt, et: Sina, Mängel - ära enam sulgpalli väljakule astu, muidu pead kepiga kõndima juba 40. aastaselt.
Ma olin suures masenduses, sest sulgpall on alati olnud mu esimene armastasus, nüüdseks juba üle 25 aasta.
Kuid imesid juhtub ja veel siiani saan veidi mängida.
Moral of the story - Ärge laste teistel öelda Sulle, mida sa ei saa teha...
No comments:
Post a Comment