Vahemikus 1993-2005 võttis kõik meesüksikmängu Eesti Meistrivõistluste kullad ja ei kaotanud geimigi. Paistis silma eelkõige meeletu töövõimega. Kõik põhilöögid - lae alla serv, tilgad ja kõrged kauged olid kindlad. Lisaks jooksis nagu keenialane ning ega muud midagi ei olnudki, kui et pall mängu ja ootas vastase kustumisfestivali.
NAISÜKSIK - KATI TOLMOFF
Aastatel 2000-2016 võitis peaaegu kõik naisüksikud, mis võita sai. Korra suutis Helen Klaos teda finaalis üllatada ja paar aastat ta ei mänginud. Tema trumpideks oli minu arvates meeletu võitlushing, mis oli tasakaalustatud natuke pohhuistliku suhtumisega, see tähendab, et pabinas ma teda mängimas ei näinud. Jõudis kahel olümpial käia ning lõpetas oma profikarjääri just olümpial võidukalt.
MEESPAAR - INDREK KÜÜTS/MEELIS MAISTE
Võitsid meespaari kulla eestikatel aastatel 1998, 2002, 2004, 2008. Nagu näha, siis paari aastaste vahedega,mida meespaari konkurentsis ei ole olnud kerge Eestis teha. Lisaks mängiti finaalis veel mitmeid kordi. Trumbiks oli, et rollid olid hästi ära jaotatud. Küüts hea käe ja pika kasvuga kontrollis enamasti võrku ja Maiste ülesanne oli serv üle saada, kaitse lukku panna ja tagaväljakult hagu anda.
NAISPAAR - REET VALGMAA/RIINA VALGMAA
Olen liiga noor, et nende mängustiili täpselt kirjeldada, kuid tegin natuke uurimustööd. Nimelt Reet on lausa uskumatud 13 aastat järjest aastatel 1966-1978 naispaari kulla Eestikatel võitnud. 9 erineva paarilisega kusjuures, oma õe Riinaga nendest kõige rohkem. Samuti on koos Riinaga saadud Nõukogude Liidu Meistrivõistlustelt üks pronksmedal (koos vene paarilisega Ludmilla Markovaga on Reet võitnud ka 2 kulda naispaaris). Küsisin ühelt vanemalt mängijalt ja ta oskas öelda seda, et Reedal oli tolle aja kohta tasemel tehnika, kuid veel rohkem paistis silma ta füüsis.
SEGAPAAR - MARE PEDANIK/EINAR VEEDE
Marel on kokku ligi 20 aastase perioodi peale 8 segapaarismängu kulda, nendest 2 Einariga. Nende paari tugevuseks oli just mängulugemine ja palli õigesse kohta toimetamine. Einaril oli natuke Eesti ajast ees võrgumäng ja samuti meeldisid teravad pallid(ning meeldivad praegugi).
TREENER - JÜRI TARTO
Olles terve nooruspõlve ja rohkemgi veel Jüri trennides ja ka seltskonnas veetnud, ei oska mina küll paremat treenerit leida, kes seda Unistuste Võistkonda juhendaks. Oskab trennid huvitavaks ja mitmekülgseks teha ning samal ajal ka väärt nõuandeid anda.
Arvamust avaldas elukutseline sulgpallisõber Ants Mängel.
No comments:
Post a Comment